.....................................

.....................................

esmaspäev, 26. oktoober 2020

Saame tuttavaks REELI REINAUS

Reeli Reinaus on eesti kirjanik. Reeli Reinaus tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol neid 30 ringis.

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit



 


esmaspäev, 19. oktoober 2020

Üleriigilised raamatukogupäevad

 20.–30. oktoobrini 2020. a  toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“. 




Eesti on oma e-tegemistes maailmas esirinnas, digitaalne elu saadab meid kõikjal – dokumentide allkirjastamine, ettevõtte registreerimine ja e-hääletamine on ainult väike osa sellest, mida täna internetis teha saab. Küsimus on, kuidas kanda see edulugu üle ka kultuuri valdkonda? Käesolev digikultuuri teema-aasta annab meile võimaluse keskenduda kultuuri vahendamisele, jagamisele ja loomisele digitaalse maailma kontekstis. Tänane ühiskond on teel sinna, et saaksime kultuurist osa ka kodust lahkumata.

See aasta on justkui märgiliselt avanud kultuuri nautlemiseks mitmeid elektroonilisi väravaid ja selles on oma roll olnud ka raamatukogudel. Üle Eesti on kättesaadavaks tehtud e-raamatuid ja e-ajakirju, paljudes raamatukogudes on ettelugemised, kohtumised ja meisterdamistunnid toimunud veebi vahendusel. Märkimata ei saa jätta ka võimalust ennast veebis lugejaks registreerida ja soovitud raamat raamatukappi või pakiautomaati tellida.

Tänavused raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“ avatakse 20. oktoobril Tallinnas ja lõpetatakse 30. oktoobril XX maaraamatukoguhoidja päeval Mustla rahvamajas

Raamatukogudes üle Eesti toimub sadu üritusi! 

Ettevõtmisi oma kodukohas vt SIIT.

Kohtume raamatukogus!

pühapäev, 18. oktoober 2020

OLIVIA SAAR - 89

MIS VÄRVI ON KODU?  


Mu kodu

on kodumaa värvi -

valgete kaskede,

meelespea-lillede,

punase pihlaka värvi.


Mu kodu on kodumaa värvi -

kollaste põldude,

vaarika-marjade,

lumiste luhtade värvi.


Mu kodu on kodumaa värvi -

Kõigi ta paljude,

Paljude laste

Rõõmsate silmade värvi.

   /Olivia Saar/


Luuletajast ja tema loomingust saab lähemalt lugeda sellel lehel või lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi Saare 80. juubeliks kirjutatud artiklist.


Palju õnne ja tervist!




neljapäev, 15. oktoober 2020

Aino Pervik - ainulaadne ja eriline

Neljapäeval külastas raamatukogu Ridala Põhikooli 3.klass. Olles just teinud tutvust Kunksmoori ja Kapten Trummiga tekkis neil tahtmine teada saada, milliseid toredaid raamatuid veel on Aino Pervik kirjutanud. 

Esmalt uurisimegi kirjaniku raamatute väljapanekut ja nii  mõnigi raamat leidis omale sõbra, kes ta koolivaheajaks endale koju lugeda viis. 

Seejärel jagunesid õpilased paaridesse ning iga paar sai nuputamiseks 3 töölehte, mis kõik olid teemal Aino Parvik ja Kunksmoor. 





Töölehtede täitmine läks ladusalt ja lõbusalt. Paegi olid välja mõeldud suurepärased võlujoogid erinevatele haiguste vastu ja täherägastikust leitud üles kõik ravimtaimed.

Peale mõttetööd mängisime paar kiiret ja lõbusat mängu ning oligi aeg asuda kooki sööma.



Enne magusat ampsu said  Raamatukogu parimad lugejad, Marie ja Jass, suure aplausi saatel tänutäheks suure Mesikäpa šokolaadi. Jätkugu teil ikka indu raamatuid lugeda!


pühapäev, 11. oktoober 2020

11 x 11

Kogumik "Imesõrmus" sisaldab muistendeid ja muinasjutte. Jutte loomadest ja inimestest.

Seletus- ja kohalugusid. Räägitakse haldjatest, peidetud varandusest, rahututest hingedest, natuke ikka katkust ka ja kummalisest röövlirahvast. See raamat, võrreldes varasematega, pakub lugejale ka kimbukese Vanapagana ja Kaval-Antsu jutte, samuti muistendeid hiidudest ja vägilastest.

Lood on liigendatud teemade kaupa ja sisse juhatatud lühikeste eessõnadega.

Võib juhtuda, et kohtate loetud või sarnaseid lugusid. Kui on sama lugu, siis kordus ei tee paha ju. Saategi katsetada, kas aasta algul loetud lugu nüüd ehk hoopis teisem tundub. Sarnaste juttude puhul, tasub vaadata, kuidas lugu varieerub

/Piret Päär/

reede, 9. oktoober 2020

Läänemaa parimad lugejad ...

... võtsid täna mõõtu Haapsalu lasteraamatukogus. Lugejaid oli 11 last Haapsalust, Uuemõisast, Ridalast ja Kullamaalt. Läänemaad esindab vabariiklikus voorus Haapsalu Linna Algkooli õpilane Mona Ojasoo

Meie kooli Kertu oli ka väga tubli.

Foto autor: Arvo Tarmula 

UUED RAAMATUD

 



neljapäev, 8. oktoober 2020

Muinasjutumaale

Täna olid raamatukogu külalisteks 2. klassi õpilased. Rändasime üheskoos vendade Grimmide muinasjutumaale. Saime teada, et vennad olid muinasjuttude kogujad, kes kogusid kokku rahvajutud ja kirjutasid nendest raamatuid. Kogu maailma lapsed armastavad Grimmide muinasjutte.

Tutvusime väikese väljapanekuga ja tore, et iga laps leidis meeldiva muinasjuturaamatu koju kaasavõtmiseks.

Aitäh õpetaja Sirjele, kes tõi lapsed raamatukokku.

kolmapäev, 7. oktoober 2020

MINU VANAISA NÄBI, KUIDAS KERKIS MUNAMÄGI... (Ira Lember)

Sellist pealkirja kannab tänavune vabariiklik ettelugemisvõistlus. Õpilased olid õpetaja Ene juhendamisel hästi valmistunud ja esinesid julgelt. Mõnusas õhkkonnas kulgenud võistlusel oli žürii (milve Viigand, Kesti Arov ja Hilja Tamm), kelle ülesandeks oli lisaks parimate väljaselgitamisele anda ka võistlejatele tagasisidet. Seda tega õp Kersti Arov, kes teatas ka võitja. Selleks osutus Kertu Lemvald Harri Jõgisalu muistendiga "Miks ööbik laulab öösiti".

Soovime Kertule edu ja hoiame pöialt!

reede, 2. oktoober 2020

JUTUPESA

Meie kooli 4. klass on valmistumas vabariiklikuks ettelugemise võistluseks. 

Tänavu on rahvajutu aasta, siis selle puhul loetakse muistendeid. Õpetaja Ene valis igaühele sobiva lühijutu. Üheskoos loeti ja harjutati oma klassis. Ettelugemise eel on üsna kasulik jutustada oma lugu raamatut kasutamata. Raamatukogu mõnusas lugemispesas, olles klassikaaslastega omakeskis, tundusid jututatud lood erilistena. Kui midagi ununes tekstist, oli õpetaja muistendiraamatuga abiks. 

Lugemispesas osales ka tädi Mille Riibak, kes oli parajasti omale raamatuid valimas. Tema arvates olid lapsed väga tulbid. Talle meeldis Randeli loetud lugu tädi Mille kodukohas asuvast Tubri linnusest. 

Head harjutamist, et ettelugemise koolivoor õnnestuks!

teisipäev, 22. september 2020

HEAL LAPSEL MITU NIME

September on sügiskuu, kanarbikukuu, mihklikuu, aga ka mõne lapse sünnipäevakuu.

1. klassi õpilased tulid  tutvuma septembrikuu rahvakalendri tähtpäevadega. Saime kuulda, et mihklipäev oli talurahva jaoks oluliseim tähtpäev, sest sellega lõppesid õuetööd ja algasid tubased toimetused.

Üks vanadest kommetest oli mihklipäeval lauakatmine maitsvate roogadega. Lugesime 10 aastase Mooni mihklipäeva toimetustest õpetaja Pääsukese juures.

Just täna peab sügis oma sünnipäevapidu. 

Maiustasime õunakoogiga ja limpsiga. 

Mängisime  ja tantsisime. 

Oli tore pidu!

kolmapäev, 16. september 2020

Kerttu Rakke - 50

 

Kerttu Rakke kodanikunimi Kadi Kuus on eesti proosakirjanik


Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit



Suured õnnesoovid ja libedat sulge!





teisipäev, 15. september 2020

Agathe Christie - 130

 Agatha Christie oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega.

Varjunime Mary Westmacott all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple.


Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit




reede, 11. september 2020

11 x 11

Septembrikuu raamat ei sisalda lugusid tontidest, kodukäijatest, vaimudest või muudest mütoloogilistest


olenditest.

Lugemisele tulevad kilplaste lood. Nende elu ja oluga tutvumiseks on lausa mitmeid võimalusi.

Fr.R. Kreutzwald sai oma teosele ainest saksa kirjandusest ja teos ilmus eesti keeles esmakordselt 1857. Esmatrüki täielik pealkiri oli – “Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud”.


Eno Raud jutustas mõned neist lugudest lastele mõnusaks lugemiseks-kuulamiseks.

Priit Pärn on kilplaste tegemisi jälginud juba aastast 1977. Eelmisel aastal ilmus temalt lisaks veel üks kilplaste raamat – “Kilplased globaliseeruvad”. See annab võimaluse tutvuda kilplaste tegemistega tänapäeval.


Hääd lugemist!

Eks see jääb igaühe  enda arvata, on nad siis tõesti rumalakesed või  hoopis….

/Piret Päär/




TEREKÄSI RAAMATUTE KODULE

Sügis käes, lasteaialastest on saaanud 1. klassi õpilased ja aeg teha tutvust raamatute koduga. 

Eesti rahvakalendris on 8. september ussimaarjapäev, mil ussid poevad peitu ja maod mättasse. Üks "unine ussike" oli aga leidnud peidupaiga 1. klassi ruumis. Kuna ussid on üsna uudishimulikud, siis hakkas 1. klassi uss looklema mööda raamatute kodu. Igas ruumis oli midagi põnevat. 

Pärandkultuuri toas tehti tutvust vokiga, teabetoas leiti üles kõige suurem ja raskem raamat ja muidugi arvutid.  Ilukirjanduse toas muutus uss nii vallatuks, et püüdis naksata oma saba. Lastekirjanduse toas kuulati õpetlikku lugu raamatu unenäost, mis õnneks ei olnud tõsi.

Iga laps leidis endale koju kaasa võtmiseks raamatu ja lubas seda hästi hoida.

Aitäh õpetaja Aimele!

kolmapäev, 9. september 2020

esmaspäev, 7. september 2020

Sten Roosi muinasjutuvõistlus kutsub osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja perekond Roos kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema


Sten
Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Kirjandusvõistlus soovib äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.


Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 11. jaanuariks 2021 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.


Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta mais.


Rohkem infot leiad siit



pühapäev, 30. august 2020

KÄTLIN KALDMA - 50

 


Kätlin Kaldmaa on prosaist, luuletaja, lastekirjanik, tõlkija, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja õpikute autor.

Suured õnnesoovid ja kerget sulge ka edaspidiseks. Jääme ootama uusi raamatuid!

Rohkem infot leiad siit





esmaspäev, 17. august 2020

Andrus Kivirähk - 50

Täna tähistab 50. sünnipäeva armastatud Eesti kirjanik Andrus Kivirähk

Andrus leiab, et peale kirjutamise ta muud teha ei saakski. “Kirjutamine on praktiliselt ainuke tegevus, mida ma oskan. Ma ei oska autot juhtida, remonti teha ega muid töid ei mõista,” ütleb Kivirähk, kes juba lapsepõlves kirjaniku ametist unistas.

Kirjutamist Andrus viimasele hetkele ei jäta, vaid pigem on ta uue kirjatükiga enneaegselt valmis. “Ma olen ikka selline autor, et kui lepime kokku tähtpäevaks aprilli, siis ma tavaliselt annan näidendi üle esimesel jaanuaril. Neli kuud varem. Ma hakkan enamasti kohe tegema. Mulle ei meeldi selline närvilisus, et tähtpäev läheneb,” räägib ta.

Loe lähemalt 


Vahvaid mänge kirjaniku loomingu teemadel leiad siit


Rohkem infot kirjankiu kohta siit


Soovime armastatud kirjanikule palju õnne ja vahvaid kirjatükke!





teisipäev, 11. august 2020

11 x 11

Oleme rännanud päris pikalt vanadel rahvapärimuse radadel, nüüd on paras aeg teha üks väike kõrvalpõige taas autorilugude juurde.

Juhan Jaik on kirjanik, aga väga hea jutuvestja. Ja teda on kõige mõnusam lugeda just suvel. Kogumikus „Kaarnakivi“ leidub nii rahvajutupärasemaid, kui ka Juhani enda loodud lugusid. Aga hing on neis kõigis rahvajutuline.

Mõned lugejad on kurtnud, et eesti rahvajutt tundub sünge ja raske. „Kaarnakivi“ lood on tunnistuseks, mis üks hea jutustaja isegi tondilugudest välja võluda võib.

pühapäev, 12. juuli 2020

INDREK HARGLA - 50

Foto: Ülo Josing/ERR

Pühapäeval, 12. juulil tähistab 50. sünnipäeva eesti armastatuim ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla.

Viljakas kirjanik on kirjutanud romaane, näidendeid, novelle ja telesarju ning koostanud antoloogiaid. Põneva ja mitmekülgse loomingu eest on ta võitnud ka arvukalt auhindu.

Soovime kirjanikule suurt õnne ja tugevat tervist!                        

laupäev, 11. juuli 2020

11x11

Väljakutse 11x11 juulikuu lugemiseks saab M.J.Eiseni “Esivanemate varandus” (1958).

Raamat koosneb kolmest M.J.Eiseni teosest, "Esivanemate varandus", "Kodused jutud"  "Narvast-Tallinna" ja sisaldab kohamuistendeid.
Kogumiku koostaja on H.Tampere.

Miks just see raamat?

On suvi, inimesed rändavad.
Küll jalgsi, ratta ja  autoga.
Küll üksi, sõbra ja perega.
Loomulik oleks, kui saadakse teada ka lugusid nendest kohtadest, kust rännutee läbi viib.
 /Piret Päär/

pühapäev, 21. juuni 2020


Kadri Hinrikus - 50

Foto: Dmitri Kotjuh
Kadri Hinrikus on sündinud 22. juunil 1970. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal.
Kadri Hinrikus on töötanud Kuku raadios uudistetoimetajana. Ka teletööd alustas ta uudistetoimetajana ja oli aastaid Eesti Rahvusringhäälingu põhisaates „Aktuaalne Kaamera” uudisteankur. Ta on juhtinud ka muid telesaateid (Tähelaev, Eesti Teater 100) ning teinud kaastööd keskkonnasaatele „Osoon”. Töötab alates 2019 lasteajakirja Täheke toimetajana.
Kadri Hinrikus tuli lastekirjandusse mälestusraamatutega „Miia ja Friida” ja „Kui emad olid väikesed”, mis said sooja vastuvõtu osaliseks. Ta on kirjutanud jutu- ja pildiraamatuid, millest tunnustatuimad on „Et head haldjad sind hoiaksid” ja „Katariina ja herned”.
Raamatukogus on väljapanek Kadri Hinrikuse raamatutest. 
Palju õnne armastatud kirjanikule!

Suvi vallutas lasteraamatute kaaned


neljapäev, 11. juuni 2020

11 x 11

Uus raamat juunikuus lugemiseks on "Metsavaimu heategu", koostaja folklorist Risto Järv, illustratsioonide autor Kadri Roosi.
Sada eesti rahvajuttu metsast ja meist.

Risto kirjutab:"Kuivõrd varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes laste kõrvadele mõeldud, siis leidub kogumikus selliseidki muinasjutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub üsna tõsiseid asju. Lõpuks toob tee aga ikka metsast välja."

esmaspäev, 8. juuni 2020

Ernst Enno - 145


Haapsalu raamatukogu töötajad tähistasid täna Ernst Enno 145. sünniaastapäeva kogunemisega luuletaja haual, kuhu kohaletulnud asetasid lilled ja küünlad.
Raamatukogu töötaja Mati Puhm luges ette kirjaniku lapselapse Elin-Kai Toona kirja, kus Toona tuletas meelde, et Enno soovis oma hauale kirsipuud. Raamatukogu direktor Ilme Sepp pakkus välja, et kuu aja pärast, kui tähistatakse Enno päeva, võiks ka puu hauale istutada. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus kiitis mõtte heaks.
Lisaks avas täna raamatukogu Ernst Enno veebilehe, kuhu on kogutud luuletaja elu ja loomingut ning juubeliaastate kirjanduspäevi kajastavad materjalid. Veebilehte täiendatakse järjepidevalt.


Foto autor: Malle-Liisa Raigla


Enno päev koos traditsioonilise ringkäiguga luuletaja hauale ja mälestussamba juurde ning kirjandusõhtuga raamatukogu lugemissaalis toimub 8.juulil.

Ridala raamatukogus on väljapanek E.Enno raamatutest. Tule tutvuma!



neljapäev, 4. juuni 2020

Eesti lipu päev



Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Nimelt valisid ärkamisajal eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge.

Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üle-eestiliselt pidada avanes alles 2004. aastal, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks ning mälestusväärne piduüritus leidis aset Otepääl. Viimati tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 125. sünnipäeva.

https://www.riigikantselei.ee/et/eestilipp
https://www.riigikantselei.ee/et/nutikas-lipuaabits (mobiilirakendus tutvustab Eesti lipu kasutamise korda, loetleb üldised lipupäevad, selgitab nende sisu, õpetab lipu eest hoolitsemist ja nõustab ka lippude korrektset paigutamist lipurivisse.)

esmaspäev, 1. juuni 2020


SUVELUGEMINE

Pilt: Lääne Maakonna Keskraamatukogu

Kolmandat aastat toimuvat laste suvelugemise väljakutset pakuvad tänavu kõik Läänemaa raamatukogud.

„Hea raamatu lugemine on suurepärane koostisosa õnneliku lapsepõlve retseptis. Ja mis saab veel parem olla, kui lugeda suvevaheajal, ükskõik millal, ükskõik kus. Just selle võimaluse meeldetuletamiseks sobib suvelugemise väljakutse eriti hästi,“ valgustas suvelugemise tagamaid lasteraamatukogu juhataja Jaanus Kõuts.

Juuni algusest saavad lapsed raamatukogudest küsida raamatusoovitustega lugemispassid, kus kolmekümnest soovitatud raamatust tuleb läbi lugeda vähemalt seitse ning vastata raamatukoguhoidja küsimustele raamatu kohta. Soovitatud raamatud on mõeldud kolmel tasemel lugejale: algajale, edasijõudnud ja vilunud lugejale.

reede, 22. mai 2020

Heegeldamise lummuses

Heegeldamine on heegelnõela abil lõngast tekstiilesemete (heegeldiste) valmistamine.
Heegeldamise algupära ja ajaloo üle vaieldakse, Euroopas sai see käsitöötehnika levinuks 19. sajandil. Võimalik, et heegeldamise varases arengujärgus kasutati konksuga heegelnõela asemel konksus sõrme.
Materjalina kasutatakse puuvillast, villast, siidist, linast ja sünteetilisest kiust lõnga, aga ka eri liiki lõngu koos, samuti paelu, nööre jne.
Heegeldamisel hoitakse heegelnõela paremas käes umbes nii nagu pliiatsit kirjutamisel. Heegeldustööd alustades moodustatakse konksule üks algsilmus, siis tõmmatakse heegelnõela konksuga sellest lõng läbi, nii et tekib uus silmus. Sama korratakse, kuni tekib silmuste ahel. Valmis silmused jooksevad läbi vasaku peo, lõng üle vasaku käe esimese sõrme. Ahela võib ühendada ringiks või pöörata tagasi ning hakata mööda seda tagasi liikuma, tõmmates lõnga läbi nii eelmise rea silmusest kui ka heegelnõelal olevast silmusest. Enne uue silmuse moodustamist võib heegelnõelale võtta ühe või mitu lõngakeerdu; nii saab teha poolsambaid, ühe- ja kahekordseid sambaid, keerdsambaid, ristsambaid ja nuppe. Kasutatud silmuste liigist sõltub valmiva heegelpinna tekstuur; heegeldustehnikas saab valmistada ka peeni ja õhulisi pitse.Heegeldatud esemed on reeglina veidi vähem elastsed kui silmkoetooted.

neljapäev, 21. mai 2020

28. Sten Roosi muinasjutuvõistlus

Pilt: www.elk.ee
Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimus juba 28. korda ning sellel osalesid 11–15-aastased lapsed üle kogu Eesti. Kokku saadeti võistlusele 367 muinasjuttu vabalt valitud teemal ning osalejaid oli 69 koolist.

Esimese koha sai Helen Carmel Boyers Palivere Põhikooli 7. klassist muinasjutu „Eesti keel ja uued sõnad“ eest. Teise koha vääriliseks hindas žürii Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 3. klassi õpilase Ell Juhani muinasjutu „Banaanipoiss“. Kolmandale kohale tuli Rico Klaanberg Võru Kreutzwaldi Kooli 5. klassist oma muinasjutuga „Antiigipoest ostetud kelluke“. Lisaks anti välja arvukalt eriauhindu. Parimaid muinasjutte on võimalik järgnevate kuude jooksul lugeda ajakirjast Hea Laps.

Rohkem infot leiad siit

Palju õnne võitjatele!

Eesti keel ja uued sõnad
Elas kord üks tüdruk nimega Eesti Keel. Imelik nimi see küll on, aga pange tähele, mõnedel inimestel ongi veidrad nimed. Neiu elas mere lähedal kesk soid ja metsi. Tema sõnavara oli ainult kodukohaga seotud ja ta oskas vähe sõnu, nagu näiteks „ema”, „isa”, „maa”, „kodu”, „mets”. Tütarlaps tundis ennast üksildasena ja lootis leida peiu, kes veedaks temaga eluaja ning elaks neiuga õnnelikult palju aastakümneid.
Eesti Keel oli hakkaja ning ta saatis igasse ilmakaarde kasetohust torbikute sees kirjad, lootes, et vähemalt paar noormeest tuleb teda vaatama ja ehk leiab nii elukaaslase. Kirjas palus ta igaühel endale midagi üllatavat pakkuda. Neiu jäi ootele, ehkki ta väga lootusrikas polnud.
Kohe järgmisel päeval kostis koputus tema uksel. Neiu läks ust avama. Seal seisis nägus soome noormees. Nad vestlesid veidi ja poiss rääkis, et tema õde leidis kasetorbiku ning tõi selle vennale, et asjandust avada. Poiss rääkis veel Eesti Keelele, et soovis teda üllatada ning tema soosingut leida. Tütarlaps ei saanud pooltest sõnadest aru ja kehitas lihtsalt õlgu ning päris sõnade tähendusi. Poiss seletas talle sõnu nii, nagu vähegi oskas. Kuna piigale meeldis õppida, siis oli ta päris õnnelik, et uusi sõnu teada sai. Eesti Keel tänas poissi ja andis teada, et tahab veel mõelda ning saatis noormehe koju. Ilus oli see mees ju küll, kuid kas kaasaks sobis – seda neiu ei teadnud veel.
Teisel päeval pärast kirjade saatmist kõlas taas tema uksel tugev koputus. Tüdruk avas ettevaatlikult kodukoja ukse. Seal seisis pikk vene mees. Tema oli tulnud korviga. Enne, kui neiu jõudis sõnagi suust välja öelda, lausus mees, et korvis on puravikke ja riisikaid. Kaelast võttis ta paar präänikuketti. Eesti keel võttis tagasihoidlikult korvi vastu, rääkis noormehega ja seegi kord soovis ta endale veidi mõtlemisaega. Vene mees lahkus ja piiga viis korvi ning präänikud kööki. Võõrad sõnad ei jäänud kohe meelde. Praanik, präänik – jaa, präänik! Eesti Keel proovis maiustust ja arvas, et vast seda tähistatigi sõnaga „präänik”. Tüdruk piilus veel kord korvi ja silmas seal kahte sorti seeni, ühed kollakad ja teised pruunid. Eesti keel aina mõtles, kumb oli puravik ja kumb riisikas. Lõpuks ta pani pruunile seenele selle järgi nime, et puravik algab samuti P tähega nagu pruun ja kollasest seenest sai siis riisikas.
Kolmandal päeval kostis Eesti Keele ukse taga jälle kobinat. Neiu oskas juba arvata, et tõenäoliselt on see kosilane. Ta avas ukse. Seal tammus blond rootsi noormees, käes ämber kaladega. Mees andis ämbri tüdrukule. Ta tutvustas neiule mereelu, jutustas seal elavatest räimedest ja näkkidest. Tüdruk oli väga huvitatud merest ning selles elavatest loomadest, kuna tema ju ikkagi elas mere lähedal. Kahjuks pidi ta poisil ikkagi lahkuda laskma, kuna abikaasa leidmine polnud ju mingi tühine asi ning kiirustada sellega ei tohtinud.
Neljandal päeval kõlas samuti kõva kobin Eesti Keele ukse taga. Jällegi läks neiu ust avama, seal seisis saksa mees. Ta rääkis tunde jutukesi piigale tundmatust elust. Poiss jutustas tüdrukule, kuidas kunagi elati lossis, kus kõndisid ringi härrad, prouad ja preilid. Veel rääkis ta kloostritest ja munkadest. Neiule väga meeldisid poisi lood, kuid lõpuks pidi ta siiski mehe minema saatma, põhjenduseks jällegi see, et ta pole veel päris kindel, keda kaaslaseks valida.
Viiendal päeval käis lausa lajatus vastu ust. Eesti Keel avas naeratades ukse. Seal seisis noor läti mees, kel oli kaasas kass. Mees muudkui kordas, et kõuts ja kõuts. Eesti keel ainult muigas arusaamatu jutu peale. Naise paljaid jalgu märgates võttis poiss kotist pastlad ja ulatas need tüdrukule. Jälle kordas ta: „Pastlad, pastlad.” Piiga ei teadnud, mida nendega lootsikutega peale hakata ning poiss näitas, et need tuleb jalga panna. Neiu tänas ja lasi mehel minna.
Paar päeva kosilasi ei tulnudki ja oligi nii, et kõik, kes olid kirjad saanud, olid juba käinud. Neiu hakkas siis mõtlema, kes ja kust tema abikaasaks võiks saada. Ta mõtles ja mõtles, kohe mitu päeva. Vahepeal uuris kinke ja mõtles veel. Lõpuks jõudis Eesti Keel otsuseni, et ta lihtsalt ei vali endale meest, jääb elama sinna, kus on talle tuttav maa.

Eesti Keel jäi küll vallaliseks ja hoidma Maarjamaad, kuid uusi sõnu tuli keelde palju, nagu puravikud, räimed ja näkid, loss ning klooster, kõuts ja pastel. Aegade jooksul lisandus sõnu veelgi.

esmaspäev, 18. mai 2020

Lahedat lugemist

Suvi on lugemiseks ideaalne aeg. Kuhugi pole kiiret ja kohustusi on vähem, mistõttu on suurem võimalus laenutada omale raamatukogust hea ports just selliseid raamatuid, mis teile tõesti meeldivad.