Eduard Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Vildet on peetud nii loominguliselt kui ka elustiili mõttes omast ajast ees kõndivaks. Ta jäik meie oma esimeseks tõeliseks eurooplaseks
Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Hästi on tuntud draama "Tabamata ime", komöödia "Pisuhänd" ja romaan "Mäeküla piimamees". Teoste alusel on vändatud ka mängufilme ("Vigased pruudid", "Külmale maale" ja Mäeküla piimamees).
Kirjaniku auks on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja tema järgi on nimetatud tänavaid, koole, kolhoose ja teater. Tegutseb Eduard Vilde muuseum ning antakse välja Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda.
Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit
Alates 1965. aastast antakse välja Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda. Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 50. aastapäeva puhul avas Vinni vald koos laureaatidest kirjanike ja raamatusõpradega 2. augustil 2014 Pajusti alevikus asuvas looduskaitsealuses Vinni-Pajusti tammikus Eduard Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammiku. Tammiku mitmesaja-aastased puud said endale oma kirjaniku. Nimepuud on märgistatud infotahvlitega, kus on kirjas laureaadi nimi, pärjamise aasta/aastad ja järjekorranumber. Oma nimepuu sai ka Eduard Vilde: tema tamm asub Eduard Vilde ausamba juures.
2019. aastal oli laureaadiks Martin Algus raamatuga "Midagi tõelist". 2020.aastal aga kirjanik Mart Kivastik raamatuga "Taevatrepp"
Tule külasta ka meie näitust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar