Kodukant Ridala kutsub kirjutama

Kohtumisõhtu teemal "Tuntud inimesi Ridala mailt" tõi seekord kokku raamatusõbrad.

Terekäe ulatasime Aare Tammele, kelle sulest on ilmunud 12 erinevat raamatut.

Kirjanikuhärra avas näituse ja tutvustas oma loomingut. 



Kohvilauas meenutasime lapsepõlve lugemiselamusi ja leidsime äratundmisrõõmu Aare Tamme esimesest lasteraamatust "Vanaisa jutupaun".

Tore kohtumine

Ridala Põhikooli algklasside õpilastel algas tänane koolipäev raamatukogus. 

Külla oli tulnud kohalik kirjamees  Aare Tamm, 

kes tutvustas oma esimest lasteraamatut "Vanaisa Jutupaun". Saime teada, et pildid raamatusse on joonistanud autori lapselapsed Heneli ja Hetek-Johanna Tamm ning Uuemõisa Lasteaed-Algkooli lapsed.

Krista Kumberg: "Tamme lastelood on täis märkamist ja mõistmist. Neid ei saa paigutada kindlasse aega. Muist tunduvad olevat juhtunud vanaemade plikapõlves. Kui ikka vanaisa oli endistel aegadel mõisavalitseja, siis ei või tegu olla kaasaegse juhtumusega. On lugusid, mida ei saa (ega olegi vaja) ajateljele paigutada, niivõrd universaalsed on need. No ja esimesed päevad lasteaias ning koolis kõlavad täiesti kaasaegselt. Mälestustepõhisus köidab ka täiskasvanud lugejat, raamat sobib ettelugemiseks, ning ehk teeb otsa lahti, et omi meenutusi lapsele jutustama hakata."

Lõpetuseks luges kirjanik lastele oma raamatust kaks vahvat juttu.

Apollo koostas koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega nimekirja põnevast lugemisvarast, mis võiks peagi saabuval suvel iga koolilapse ja noore lugemislaual esindatud olla. 

Oluline on seejuures, et raamatud, mis soovitusliku kirjanduse nimistusse lisatakse, avardaksid noore inimese silmaringi, sõnavara ning hariksid läbi põnevuse, et huvi lugemise vastu jääks püsima ka tulevikus.

Püsiva lugemisharjumuse tekkimisel on määrav osa ka lapsevanemal. Selleks, et lapsed ei loeks kirjandust vastumeelselt, peaks tal olema eeskuju lugeva lapsevanema või teiste pereliikmete näol.

«Suviseks lugemiseks on valikusse võetud laste- ja noorteraamatud, mis haakuvad hästi tänapäeva aktuaalsete teemade ja probleemidega ning puudutavad lugejate tundemaailma. Ära ei tohi unustada ka rõõmu, mida raamatud oma tegelaste lõbusate ja põnevate seikadega lugejatega jagavad,» ütleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht Anneli Kengsepp.

0-7-aastased:

1. Kertu Sillaste «Ei ole nii!»
2. Anti Saar «Kojamees Urmas»
3. Kairi Look «Piia Präänik kolib sisse»
4. Sergei Sedov «Laste Maailma muinaslood»
5. Indrek Koff «Ilusti»
6. Ulf Stark «Nupuvend»

8-12-aastased:

1. Grigori Oster «Vallatu matemaatika»
2. Edward van de Vendel «Koer nimega Sam» ja selle järg «Sami saladused»
3. Chris Riddell «Ada Goot ja kummitushiir»
4. Andrus Kivirähk «Oskar ja asjad»
5. Mac Barnett «Kaks kaaki»
6. Ilmar Tomusk «Digipöörane kool»
7. David Walliams «Hirmus õudne hambaarst»

Noored:

1. Reeli Reinaus «Verikambi»
2. Jenny Han «Kõigile poistele, keda olen kunagi armastanud»
3. Sarah Moore Fitzgerald «Lootuse õunakook»
4. E. Lockhart «Me olime valetajad»
5. Anthony Horowitz «Horowitzi õudus» 1. ja 2. raamat
6. Leslye Walton «Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused»
7. Ina Bruhn «Minu faking perekond»

Toimus Ira Lemberi sünnipäevapidu

Ira Lemberi raamatute väljapanek

Armastatud kirjaniku, Ira Lemberi, sünnipäevapidu algas raamatukogus "Koolikella" lauluga, mille esitas meile 6. klassi tüdruk Helen Alp. 

Seejärel tutvusime kirjaniku loominguga ja lugesime luuletusi. Kõik lapsed said värvida pildi raamatust "Koerapolka" ja värvitud piltidele lood välja mõelda. 

Pidu lõppes tantsumänguga "Meil on üks tore tädi" ja sünnipäevakoogi söömisega.

Ira Lember

Ira Lember: "Meie kodus oli palju raamatuid ja igal lapsel omad. Kui said kingituseks raamatu, oli see väga suur rõõm. Jõulude ajal lubati nii kaua üleval olla kui tahtsid ja mina siis lugesin kingiks saadud raamatu öösel ikka läbi. Raamatut tuli hoida. Mäletan, et vend ei andnud mulle oma raamatuid enne lugeda, kui pidin käsi pesema ja pärast kuivatamist veel paberilehega üle tõmbama."

Lapsed Ira Lemberi loominguga tutvumas

Üksainuke paik
Ira Lember

On maailmas paik,
kus muru on pehmem kui vill
ja rändaja väsinud jalgu,
see muru ravib ja paitab.

On maailmas paik,
kus õitseb üks imepärane lill,
mis igatsust ravib ja aitab.

On maailmas paik,
kus lained raksuga laksuvad randa
ja merekohin on seal
kui magus, leevendav rohi,
ja hingerahu see, võib kõigile tagasi anda.

Seal taevas on palju sinisem veel
kui sinine rukkilill.
On maailmas vaid üksainuke paik,
kus tuulegi huultel
on koduleiva mõrkmagus maik.

2016. aasta on merekultuuri teema-aasta

Öö on ärkvel

Heljo Mänd

Tuul uitab kõnnumaal ringi,

otsides puhkamispaika.

Kodutu koerana poeb

kord kraavi,

kord tihniku varju.

Aga kuskil ei leia ta rahu.

Mis häirib ta mõtteid,

mis puudub tal?

Liig rahulik oli ta päeval -

ja nüüd ei ole tal rahu.

Kuulen, kuis meri

veeretab pimedas laineid.

Siin ta kohiseb raugelt,

kuid mujal mürinal paiskab

kaldaliivale valle.

Iial ei ole tal rahu.

Meri -

maakera süda ja pulss,

sul rahu ei tohigi olla.

Alanud merekultuuriaasta annab taas põhjuse pöörata end näoga mere poole ja küsida, kas oleme lihtsalt mereäärne rahvas või mererahvas. Merekultuuriaasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele.

Alanud aasta eesmärk on näidata, et meri on ka meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.

Merekultuuriaasta 2016 näoga mere poole

Merekultuuriaasta programm

Meri Kirjanduses



9.mai on Euroopa päev

 Igal aastal 9. mail tähistatakse Euroopa päeval rahu ja ühtsust Euroopas. Sellel kuupäeval on ajalooliseSchumani deklaratsiooni aastapäev. 1950. aastal Pariisis peetud kõnes esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma idee uut liiki poliitilise koostöö kohta Euroopas, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks.

Ta nägi ette Euroopa institutsiooni loomise, mis ühendaks söe- ja terasetootmise ning juhiks seda. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi sellise organisatsiooni loomise leping. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.




Ridala Raamatukogus oli Euroopa päeva raames tegus hommikupoolik 2. ja 3 klassi lastel. Oma kodumaast, Hollandist, käis rääkimas lasteaialaste Hendriku ja Hanna ema Miranda Haitjema. Kuulsime palju huvitavat ja õppisime selgeks mõned hollandikeelsed sõnad ja numbrid. Maitsesime meevahvleid ja voltisime paberist tulpe.





Euroopa Liidu mängud ja viktoriinid lastele

 

Mäng on väikese inimese töö

Raamatukogus on avatud vahva näitus Kerdi Lillepuu poolt käsitööna valmistatud mänguasjadest ja nukuriietest. 

Tulge vaatama!