Kooslugemise päev

Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 146 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev.

Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.

Ettevõtmine toimub juba neljandat korda ning selle üleilmse ühislugemise idee algataja on Tuglase selts. Kooslugemise päev on suunatud eelkõige eesti peredele ja Eesti sõprade kogukondadele üle maailma, kutsudes neid sel päeval lugema head eesti lastekirjandust erinevates keeltes. Koostöös Eesti Instituudiga on varasematel aastatel kutsutud üles erinevates keeltes lugema Aino Perviku „Kunksmoori” (2021), Eno Raua „Naksitralle” (2022) ja Andrus Kivirähki „Sirli, Siim ja saladused” (2023).

30. jaanuaril 2024 loeme üheskoos Kadri Hinrikuse raamatut „Taks ja Dogi”, mis jutustab maailma suurimatest sõpradest – koertest Taks ja Dogi. 

Raamatukogus käisid kooslugemisest osa saamas meie kooli 1. ja 2. klassi õpilased. Lõike raamatust lugesid ette 4. klassi poisid Reio ja Robert Enno ja 2. klassi tüdrukud Kaisa ja Eliisabet.  Peale lugemist vestlesime koertest, uurisime koeraraamatuid ja värvisime koerapilte. 

Oli tore päev!  

Raamatukogude aasta avamine Ridala Raamatukogus

Täna toimus pidulik Raamatukogude aasta 2022 avamine meie oma armsas raamatukogus. 

Kogunesime teabekirjanduse toas, kuhu oli valmis pandud ekraan, et vaadata üheskoos pidulikult  Raamatukogude aasta avamise otseülekannet Tarvastu raamatukogust (algab 10:00 minutil). 

Seejärel kuulasime  Raamatukogude aasta ühise lugemisaktsiooni raames, eelmisel aastal enim laenutatud raamatust, härra Raul Tammeti esitluses lõiku Mudlumi raamatust "Mitte ainult minu tädi Ellen".

Raamatukogus oli tõeliselt mõnus seltskond raamatusõpru ja suuri lugejaid. 

Tervitamas käis meid ka kirikuõpetaja Küllike Valk ja häid mõtteid lugemise ja raamatute kohta jagasid ajakirjanik Lehte Ilves ja kirjanik Heli Reichardt. Koos kooki süües, kirjanduse ja lugemise üle mõtteid jagades ning värskelt välja pandud näituseid uurides, möödus aeg meeleolukalt. 

Aitäh, et tulite üheskoos Raamatukogude aasta algust tähistama!

Räägib, laulab ja heliseb muinasjutt

Uskumatu, kui väikestest asjadest võivad saada suured. Uskumatu, kui suur asi võib sündida, kui on palju väikesi. 

Sellest miks Jõulutaat poleks jõuluööl tulla saanud kuulsime Elviira Maasalu raamatust "Väikeste asjade valgus"

Nukunäitleja Karol Kuntsel luges teksti. Laulsid ja käsikelladel mängisid Nõmme kultuurikeskuse väikeste tüdrukute koor "Nõmmelill"

Jõulukuuse all luges III klass oma jõululuuletusi ja pärast kaunistasime piparkooke.

 

MARDIPÄEVAKS JÄÄD NÕIDUMAS

Tänane hommik algas 1. klassile eriliselt. Koos õpetaja Edaga
koguneti Mäemõisa pargi tiigi äärde. Seal ootas juba tädi Hilja. Algas oktoobrikuu rahvakalendri tähtpäevi tutvustav hommik. Oktoober on lisaks paljudele nimedele ka rehekuu. Saime teada, kuidas vanasti käis taludes rehepeksutöö. Teame nüüd, mis on parred, koodid, sarjad ja aganad. 
28. oktoobril oli simunapäev. See päev tähistas talve lähenemist. Ütlemine "Siim teeb sillad soode peale" tähendas, et soos hakkas veele jää tekkima. Öeldi ka "Siim teeb silla, et Mart saaks maale tulla". See tähendas, et enam polnud palju jäänud päevani, mida kõik ootasid. Mardipäeva tembutamist ootas ka 1. klass.

Õppisime selgeks simunapäeva salmi:
Siim teeb sillad soode pääle,
madalate maade pääle.
Kus ei kasta naene jalga, 
naene jalga, härga sörga.
Mees ei uputa hobusta,
ega kasta kapukita.

Lugesime seda sosinal ja ikka valjemine. Meie hääl kõlas hommikuse tiigi kohal nagu nõiasalm. 




Kooli tagasi jõudes mängisime veel raamatukogus pimesikumänge.

HUNT - EESTI RAHVUSLOOM

Jätkuks eilsele ettelugemisele toimus tore kohtumine Rasmuse isaga. Tõnis Ulm töötab keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroos. Teame, et ettelugemisvõistluse raamatute valikut inspireerisid Euroopa kultuuripärandaasta ja eesti rahvuslooma valimisel kõrgema koha vallutanud hunt.
Kes oskaks huntidest paremini rääkida, kui elupõline metsamees ise. Ta jutustas, kuidas metsakutsud elavad, omavahel suhtlevad, kutsikaid toidavad, kuidas hundil ja koeral vahet teha, millised on nende jalajäljed. Põnev oli kuulata kuidas hundijahti peetakse. Onu Tõnis pajatas ka oma esimesest jahilkäigust. 


Huvitav vestlus vahetus slaidiprogrammiga. Eilse ettelugemise parimad lugesid veelkord oma hundilugu. saime juurde palju uusi teadmisi metsakutsu kohta.

SEPTEMBRIKUU RAHVAKALENDRIS

Täna jätkusid sügise sünnipäevapidustused. Raamatukogu külalisteks olid 1. klass ja 2. klass. 
Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Ja nii on ka september sügiskuu, kanarbikukuu ja mihklikuu. 
Mihklipäev 29. september oligi eesti rahvakalendris kõige olulisem tähtpäev See tähistas aia- ja põllutööde lõppu. Tutvusime Eve Heli Sitsi raamatuga "Mooni talurahva päevik". Saime teada vanadest kommetest ja kuulsime, kuidas

õp. Pääsuke oma klassi lastega mihklipäeva pidas. Meelde jäi juurviljasöömise disko ja onu Mardi ütlemine, et igal oinal on oma mihklipäev, mis pidi tähendama seda, et iga pahandus saab lõpuks samaväärse tasu.
Rääkisime ka ussimaarjapäevast, mis oli 8. septembril ja katsusime jõudu mõistatamisel.
Imetlesime 1.klassi valmistatud sügisüllatust - näitust, mis sai nii suur, et oma klassi enam ei mahtunudki. Istusime sünnipäevalauas ja mängisime sügismänge.


Aitäh õpetajad Eda ja Ene, et tõite lapsed raamatukokku.
Uute kohtumisteni!

Anderseni muinasjutumaale

20. septembril olid raamatukogus külalisteks IV klassi õpilased. Tehti väike ringkäik, uudistati raamatute väljapanekuid ja näitusi. Põhjalikumalt uuriti H. CH. Anderseni raamatuid. 

Tunni eesmärgiks oli täita töölehed muinasjutu "Poial-Liisi" kohta. 

Jaguneti gruppideks ja töö võis alata. Ülesanded olid väga erinevad:  
* Tuli joonistada lill, mis sirgus nõia antud odraivast, 
* ühendada paarideks raamatutegelased, * järjestada laused sündmuste järjekorras, 
* mõistatada, 
* teada kas antud väide on tõene või väär. 

Grupitöö sujus hästi ja kõik olid tublid. Võitjaks tuli Janeli võistkond (Mirtel, Rahe, Anni-Mari ja Janeli). 

Aitäh õpetaja Sirjele, kes oma klassi raamatukokku tõi.

Seal ülal võbeleb

mustade kadakapuhmade kohal

tolmune linnutee

piiniate ladvus

ka Piimateeks hüütud

(Jaan Kross)

Aasta on lennul läinud ja taas oli raamatusõpradel tore võimalus 
kohtuda koduküla kirjaniku Heli Reichardtiga. Saime teada, et raamatu "Siinpool Linnuteed" peategelane Lilli elab üle terrorirünnaku, mis muudab naise mõttemaailma. Lilli kõrval tõusevad rohkem esile teised tegelaskujud, kellel igaühel on oma lugu ja koht siin päikese all. 
Haapsalu Põhikooli kirjanduse õpetaja Taimi Vilta kiitis raamatu lõppu: "On muinastulede öö. Kitarrihelid nende mälestuseks, keda meri on siit rannast endale nõudnud. Hingepaat eemaldub merele - tulukesed tõusevad ja langevad veel kaua koos lainega, tuhmuvad järk-järgult ning kaovad viimaks silmist." 
Mõtisklushetk meile kõigile, autogramm raamatusse ja oligi aeg asuda koduteele. 

Aitäh Helile heade sõnade eest meie külalisteraamatus: 
Tänud, et on raamatukogu, et on lugejad, et on hea raamatuhaldjas Hilja - et on, kellele kirjutada.
"Siinpool Linnuteed" II osa sai siin kodukülas heade soovidega sisse õnnistatud ja lasta nüüd elama oma elu"

Reisimuljed Maltalt

Malta pealinn VALLETTA

Maikuu reisimuljete õhtu viis meid Maltale. Külla oli tulnud

Malta  kuulsaim vaatamisväärsus "Taevasinine aken"
mis varises kokku ja kadus 2017 a märtsis

Simona  Liisbet Seppi, kes on Tallinna Gustav Adolfi  Gümnaasiumi abiturient. Kevadisel koolivaheajal käis Simona Maltal ja oli nüüd nõus meiega jagama oma reisielamusi. Tutvusime Malta suuremate saartega Gozo, Comino ja Malta endaga. Aga 19 väikest saart on üldse asustamata. Huvitav oli teada saada, et Malta on populaarne paik filmitegijatele. Meilegi tuttavad filmid "Gladiaator" (2000) ja "Da Vinci kood" (2006) on filmitud seal. Aitäh ilusa õhtu eest Simona ja vanaema Urve

Rohkem infot Malta kohta leiad siit

Põhjamaade raamatukogunädal

Sel aastal tähistab Põhjamaade raamatukogunädal 21. sünnipäeva ja Põhjala ühingud kutsuvad raamatukogusid ning koole taas ühisele kirjanduselamusele. 
2017. aasta Põhjamaade raamatukogunädala teema on "Põhjala saared", mis peegeldub sellel aastal jututundideks valitud tekstides ja raamatutes.Seoses Soome 100. juubeliga on peatähelepanu soome kirjandusel. 




Põhjamaade raamatukogunädala tähistamisest on saanud üks meie raamatukogu toredamaid traditsioone.

Ootasime  õige mitu päeva, et ilmataat kingiks meie esimese koolitunni ajaks pilvise taeva et saaksime süüdata küünlad.

Tõelisest üllatusest said osa kõik 1.-5. klassi õpilased. Külla olid saabunud vana "merekaru" kapten Flint ise (9.klassi Kendra). 

 













Hommikuhämaruses saime kuulda Mauri Kunnase  "Aarete saare" kangelaste seiklustest kadunud aarde otsingutel.


Põnevust pakkus näitus "Ahoi! Seiklema koos mereröövlitega". IV klassi Kris Oliver oli toonud teistele näitamiseks oma mereröövli varustuse. 


Mängisime mehiseid mänge nagu kahurikuuli edasiandmine, 
 

 





meisterdasime piraadilaeva lippe 
ja otsisime peidetud aardelaegast.