Richard Roht - 130

Täna on kirjanikul 130-s sünniaastapäev.

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit 

Andrus Kivirähk - 50

Täna tähistab 50. sünnipäeva armastatud Eesti kirjanik Andrus Kivirähk. 

Andrus leiab, et peale kirjutamise ta muud teha ei saakski. “Kirjutamine on praktiliselt ainuke tegevus, mida ma oskan. Ma ei oska autot juhtida, remonti teha ega muid töid ei mõista,” ütleb Kivirähk, kes juba lapsepõlves kirjaniku ametist unistas.

Kirjutamist Andrus viimasele hetkele ei jäta, vaid pigem on ta uue kirjatükiga enneaegselt valmis. “Ma olen ikka selline autor, et kui lepime kokku tähtpäevaks aprilli, siis ma tavaliselt annan näidendi üle esimesel jaanuaril. Neli kuud varem. Ma hakkan enamasti kohe tegema. Mulle ei meeldi selline närvilisus, et tähtpäev läheneb,” räägib ta.

Loe lähemalt 

Vahvaid mänge kirjaniku loomingu teemadel leiad siit

Rohkem infot kirjankiu kohta siit

Soovime armastatud kirjanikule palju õnne ja vahvaid kirjatükke!

INDREK HARGLA - 50

Pühapäeval, 12. juulil tähistab 50. sünnipäeva eesti armastatuim ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla.

Viljakas kirjanik on kirjutanud romaane, näidendeid, novelle ja telesarju ning koostanud antoloogiaid. Põneva ja mitmekülgse loomingu eest on ta võitnud ka arvukalt auhindu.

Soovime kirjanikule suurt õnne ja tugevat tervist!                        

Kadri Hinrikus - 50

Foto: Dmitri Kotjuh

Kadri Hinrikus on sündinud 22. juunil 1970. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal.

Kadri Hinrikus on töötanud Kuku raadios uudistetoimetajana. Ka teletööd alustas ta uudistetoimetajana ja oli aastaid Eesti Rahvusringhäälingu põhisaates „Aktuaalne Kaamera” uudisteankur. Ta on juhtinud ka muid telesaateid (Tähelaev, Eesti Teater 100) ning teinud kaastööd keskkonnasaatele „Osoon”. Töötab alates 2019 lasteajakirja Täheke toimetajana.

Kadri Hinrikus tuli lastekirjandusse mälestusraamatutega „Miia ja Friida” ja „Kui emad olid väikesed”, mis said sooja vastuvõtu osaliseks. Ta on kirjutanud jutu- ja pildiraamatuid, millest tunnustatuimad on „Et head haldjad sind hoiaksid” ja „Katariina ja herned”.

Raamatukogus on väljapanek Kadri Hinrikuse raamatutest. 

Palju õnne armastatud kirjanikule!

Krisriina Kass - 50

Foto: www.elk.ee

Kristiina Kass on eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta elab Soomes ja on kirjutanud ka soome keeles.

Aastal 1988 lõpetas ta Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi ja 1999 Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat (hiljem Aamuposti) ta esimesed lastelood. Koostöö ajalehega kestis 9 aastat iganädalaste lastelugude ja noorteföljetonide näol.

Esimesed viis raamatut on Kristiina Kass illustreerinud ise. "Nõianeiu Nöbinina", "Õpetaja Kusti kummitab" ja "Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits.

2011. aastal esilinastus Eesti Televisioonis "Nõianeiu Nöbinina" järgi tehtud teleseriaal (nimiosas Mari Pokinen).

Kristiina Kass on tõlkinud soome keelest populaarsete Soome lastekirjanike, Sinikka ja Tiina Nopola, kirjutatud raamatusarja "Risto Räppar".

Palju õnne!

Õnn olla vahvate raamatute autor

"Aino Pervik ühendab erinevaid põlvkondi ja tema raamatute hulgast leiab igaüks endale südamelähedase. Iga tema teos on nagu pärl kees, väärtuslik nii omaette kui ka teistega koos" Jaanus Palm (Lastekirjanduse uurija)

Täna tähistab armastatud lastekirjanik oma 88. sünnipäeva.

Palju tervist, õnne ja rõõmu!


Foto: Jaanus Tanilsoo

Andres Ehin - 80

Andres Ehin oli eesti luuletaja, kirjanik ja tõlkija.

Iko Maran 105

Iko Maran oli eesti lastekirjanik. 



Maran on lisaks kirjutamisele tõlkinud proosat, näidendeid ja lastekirjandust vene, poola jt keeltest. Tema enda teoseid on avaldatud vene, inglise, saksa, bulgaaria, gruusia, hiina, kasahhi, läti, leedu, moldova, tadžiki, ukraina ja ungari keeles.

Elu kui loomise lugu. Eduard Vilde 155

Eduard Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Vildet on peetud nii loominguliselt kui ka elustiili mõttes omast ajast ees kõndivaks. Ta jäik meie oma esimeseks tõeliseks eurooplaseks

Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Hästi on tuntud draama "Tabamata ime", komöödia "Pisuhänd" ja romaan "Mäeküla piimamees". Teoste alusel on vändatud ka mängufilme ("Vigased pruudid", "Külmale maale" ja Mäeküla piimamees).

Kirjaniku auks on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja tema järgi on nimetatud tänavaid, koole, kolhoose ja teater. Tegutseb Eduard Vilde muuseum ning antakse välja Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda.

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

Alates 1965. aastast antakse välja Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda. Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 50. aastapäeva puhul avas Vinni vald koos laureaatidest kirjanike ja raamatusõpradega 2. augustil 2014 Pajusti alevikus asuvas looduskaitsealuses Vinni-Pajusti tammikus Eduard Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammiku. Tammiku mitmesaja-aastased puud said endale oma kirjaniku. Nimepuud on märgistatud infotahvlitega, kus on kirjas laureaadi nimi, pärjamise aasta/aastad ja järjekorranumber. Oma nimepuu sai ka Eduard Vilde: tema tamm asub Eduard Vilde ausamba juures.

2019. aastal oli laureaadiks Martin Algus raamatuga "Midagi tõelist". 2020.aastal aga kirjanik Mart Kivastik raamatuga "Taevatrepp"


Tule külasta ka meie näitust!

Armastatud rahvakirjanik

Täna on Jüri Tuulikul 80. sünniaastapäev. Ta oli eesti kirjanik, kes kirjutas rannarahva elust, peamiselt aga kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Iseloomulik on traagilise ja koomilise vaateviisi põimumine. Tema kaksikvend Ülo Tuulik on samuti kirjanik. 
Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

Gerald Durrell - 95

Gerald Malcolm Durrell oli inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja Jersey loomaaia, aga on maailmas peamiselt tuntud omaenda elul põhinevate raamatute tõttu.

JUHAN LIIV - 155

Meri. 

Meil ukse ees lainetab meri, käib alla ja ülesse; siin laine lainet ajab, küll taga järgesti. Siin lainetab rukkiväli kuldlaineid mu õue all. Ja isa, ema ja käli nad vaat'vad väraval... Mu üle Eesti taevas on nõnda sinine ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, nii soojasti.                      /Juhan Liiv/

Armastatud luuletaja 155. sünniaastapäevale pühendatud näitus ootab raamatukogus uudistama!

Markus Saksatamm - 50

Markus Saksatamm on kirjutanud kaksteist lasteraamatut. Tema lühemaid jutte võib leida ajakirjadest Täheke, Hea Laps, Mesimumm, Pilkaja ning Pere ja Kodu. Saksatamme tööd iseloomustab fantaasiarohkus, loomingulisus ja humoorikus.

Rohkem saad kirjaniku kohta teada siit

Tule uudista raamatukogus avatud Markus Saksatamme raamatute näitust!

LYDIA KOIDULA - 175

Ta on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. 

Armastatud poetessi luuletustele on seatud kauneid viise ja need laulud on võitnud paljude eestlaste südame.

             Ruja "Eesti muld ja Eesti süda"













Tule tutvu Lydia Koidula teoste ja  kaunite luuletustega!

HANDO RUNNEL - 80

Teretamine on hingamine väljapoole.

Teretamine on hinge ulatamine teisele.

Teretamine on kinkimine.

Teretamine on kingituste vahetamine,

Hindamatute kingituste kinkimine vastamisi.

Tere tuleb tagasi.

Oma tere antakse, teise tere saadakse.

Teretamise läbi saadakse sugulasteks.

Teretajad on õed, vennad vaimu läbi.

Võta mu tere vastu, luba mul elada.

Ma teretan sind, et saada sind minu vennaks,

Et saada sind minu õeks.

Ma ootan su teretamist vastu.

-Hando Runnel-

HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut.

Rohkem kirjaniku kohta leiad siit

Raamatukogus on avatud näitus Hando Runneli teostest. 

Tulge tutvuma!

Seal ülal võbeleb

mustade kadakapuhmade kohal

tolmune linnutee

piiniate ladvus

ka Piimateeks hüütud

(Jaan Kross)

Aasta on lennul läinud ja taas oli raamatusõpradel tore võimalus 
kohtuda koduküla kirjaniku Heli Reichardtiga. Saime teada, et raamatu "Siinpool Linnuteed" peategelane Lilli elab üle terrorirünnaku, mis muudab naise mõttemaailma. Lilli kõrval tõusevad rohkem esile teised tegelaskujud, kellel igaühel on oma lugu ja koht siin päikese all. 
Haapsalu Põhikooli kirjanduse õpetaja Taimi Vilta kiitis raamatu lõppu: "On muinastulede öö. Kitarrihelid nende mälestuseks, keda meri on siit rannast endale nõudnud. Hingepaat eemaldub merele - tulukesed tõusevad ja langevad veel kaua koos lainega, tuhmuvad järk-järgult ning kaovad viimaks silmist." 
Mõtisklushetk meile kõigile, autogramm raamatusse ja oligi aeg asuda koduteele. 

Aitäh Helile heade sõnade eest meie külalisteraamatus: 
Tänud, et on raamatukogu, et on lugejad, et on hea raamatuhaldjas Hilja - et on, kellele kirjutada.
"Siinpool Linnuteed" II osa sai siin kodukülas heade soovidega sisse õnnistatud ja lasta nüüd elama oma elu"

Juubel - see on aeg meenutamiseks. Täna oleks tähistanud oma 90-ndat sünnipäeva eesti laste- ja
proosakirjanik HEINO VÄLI, kes lahkus igavikuteele 1990. aastal
Raamatukogus olevatest raamatutest kujunes väike näitus. Tule tutvuma!

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

AINO KALLAS 140

Soome-Eesti kirjanik, ühe jalaga Soomes, teisega Eestis. Nimeka soome professori Julius Krohni tütar, abielus eesti rahvaluuleteadlase ja hilisema diplomaadi Oskar Kallasega.
Oli pidetu mõlemal kodumaal, otsides oma juuri ja püüdlemas rahvusvahelist läbilööki.
Raamatunäitus "Seal silmapiiri taga mu saatuse maa" tutvustab kirjaniku loomingut.

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

TAMMSAARE 140

Anton Hansen sündis 30. jaanuaril 1878. aastal pere neljanda pojana.  Gümnaasiumis õppides sai oma lõbuks värsse kirjutavast poisist realistlike külajuttude autor, kes võttis endale kirjanikunimeks A. H. Tammsaare. Aastail 1903-1907 tegutses Tammsaare ajakirjanikuna Tallinnas, seejärel jätkas õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (1907-1911).Anton Hansen Tammsaare küps loomeperiood algas koos Eesti Vabariigi sünniga. Aastail 1922-1939 ilmusid kõik Tammsaare tähtsamad teosed. Kirjanik suri 1. märtsil 1940. aastal oma kodus Kadriorus.

Rohkem infot kirjaniku kohta:

Wikipeedia
Anton Hansen Tammsaare Muuseum
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing



Raamatukogus on väljapanek Anton Hansen Tammsaare loomingust 

Astrid Lindgren - 110

Täna on 110. sünniaastapäev ühel maailma armastatumal lastekirjanikul, Astrid Lindgrenil. 
Talle on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas ja tema raamatuid armastatakse kõikjal. Tema jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu.



Ridala Raamatukogus on välja pandud Astrid Lindgreni 110. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mida tänase päeva jooksul käisid uudistamas nii suured kui väiksemad.