2025 AASTAL MÖÖDUB 500 AASTAT ESIMESE EESTIKEELSE RAAMATU ILMUMISEST.

Mõned raamatud on jäänud kooli laoruumi riiulitele, millede sisu on aastatega aegunud ega köida lugejaid oma väljanägemisega. Üksikud raamatud paljudest on saanud nüüd teise võimaluse: olla suured ja tähtsad osalised kunstis. 

1.-4. klasside õpilaste meisterdatud majades 

elab eestikeelne kirjatekst edasi.

Juhendas õp M. Mald

Palju õnne, armas koolipere!

 

Sügis suvele on ulatanud käe .....

 

Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.

Raamatukogus on huvitav väljapanek 

EESTI KIRJANIKELT NOORTELE. 

Tule uudistama!

Lumememmed erineval moel

 Lumemees on tehtud lumest, 

veeretatud puhtast veest.

Kahvatust ja kaamest jumest

tunneb ära lumemeest.

Talv on lumeta nii tume.

Õuenurgas porimees.

Tõmmul taadil tume jume.

Vettib vaikselt vihmavees.

/"Lumemehe jume" Ilmar Trull/

Kooli keraamikaringi 1. ka 2. klassi õpilaste vahvad lumemehed leidsid koha lastetoa aknal ja uudistavad nüüd õue. 

Aitäh õpetaja Margitile!

Tassike teed

 Haapsalu Kunstikooli Ridala osakonna tublidel õpilastel valmisidõpetaja Margiti juhendamisel imelised tassid ja kannud.

 Tule uudistama! Silmailu jätkub kõigile!

Rännates imelistes Eestimaa paikades

Suvi vallutas lasteraamatute kaaned

Heegeldamise lummuses

Heegeldamine on heegelnõela abil lõngast tekstiilesemete (heegeldiste) valmistamine.

Heegeldamise algupära ja ajaloo üle vaieldakse, Euroopas sai see käsitöötehnika levinuks 19. sajandil. Võimalik, et heegeldamise varases arengujärgus kasutati konksuga heegelnõela asemel konksus sõrme.

Materjalina kasutatakse puuvillast, villast, siidist, linast ja sünteetilisest kiust lõnga, aga ka eri liiki lõngu koos, samuti paelu, nööre jne.

Heegeldamisel hoitakse heegelnõela paremas käes umbes nii nagu pliiatsit kirjutamisel. Heegeldustööd alustades moodustatakse konksule üks algsilmus, siis tõmmatakse heegelnõela konksuga sellest lõng läbi, nii et tekib uus silmus. Sama korratakse, kuni tekib silmuste ahel. Valmis silmused jooksevad läbi vasaku peo, lõng üle vasaku käe esimese sõrme. Ahela võib ühendada ringiks või pöörata tagasi ning hakata mööda seda tagasi liikuma, tõmmates lõnga läbi nii eelmise rea silmusest kui ka heegelnõelal olevast silmusest. Enne uue silmuse moodustamist võib heegelnõelale võtta ühe või mitu lõngakeerdu; nii saab teha poolsambaid, ühe- ja kahekordseid sambaid, keerdsambaid, ristsambaid ja nuppe. Kasutatud silmuste liigist sõltub valmiva heegelpinna tekstuur; heegeldustehnikas saab valmistada ka peeni ja õhulisi pitse.Heegeldatud esemed on reeglina veidi vähem elastsed kui silmkoetooted.

Lahedat lugemist

Suvi on lugemiseks ideaalne aeg. Kuhugi pole kiiret ja kohustusi on vähem, mistõttu on suurem võimalus laenutada omale raamatukogust hea ports just selliseid raamatuid, mis teile tõesti meeldivad.

Krisriina Kass - 50

Foto: www.elk.ee

Kristiina Kass on eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta elab Soomes ja on kirjutanud ka soome keeles.

Aastal 1988 lõpetas ta Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi ja 1999 Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat (hiljem Aamuposti) ta esimesed lastelood. Koostöö ajalehega kestis 9 aastat iganädalaste lastelugude ja noorteföljetonide näol.

Esimesed viis raamatut on Kristiina Kass illustreerinud ise. "Nõianeiu Nöbinina", "Õpetaja Kusti kummitab" ja "Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits.

2011. aastal esilinastus Eesti Televisioonis "Nõianeiu Nöbinina" järgi tehtud teleseriaal (nimiosas Mari Pokinen).

Kristiina Kass on tõlkinud soome keelest populaarsete Soome lastekirjanike, Sinikka ja Tiina Nopola, kirjutatud raamatusarja "Risto Räppar".

Palju õnne!

Andres Ehin - 80

Andres Ehin oli eesti luuletaja, kirjanik ja tõlkija.

Armastatud rahvakirjanik

Täna on Jüri Tuulikul 80. sünniaastapäev. Ta oli eesti kirjanik, kes kirjutas rannarahva elust, peamiselt aga kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Iseloomulik on traagilise ja koomilise vaateviisi põimumine. Tema kaksikvend Ülo Tuulik on samuti kirjanik. 
Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

Gerald Durrell - 95

Gerald Malcolm Durrell oli inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja Jersey loomaaia, aga on maailmas peamiselt tuntud omaenda elul põhinevate raamatute tõttu.

"Meie jõulud on ... "

Haapsalu Kunstikooli Ridala osakonna õpilastööde näitus on raamatukogu aknalaudadel.
Tulge vaatama!

NOVEMBER MARDI- JA KADRIKUU

Raamatuväljapanek tutvustab rahvakalendri tähtpäevi sügis-talvisel perioodil.

TULE TUTVUMA!

Päkapikkude küla

Keraamikaringi õpilased on meisterdanud imearmsad päkapikumajad, mis õhtuhämaruses õdusat meeleolu tekitavad.
Tulge imetlema!

Kindakirjad esiemade pärandist

Kirikindad on eestlastele läbi aegade olnud erilise tähendusega tarbeesemed, mis on kasutusel tänapäevalgi. Kirikindaid kanti kaitseks külma vastu, kuid need olid seotud ka erinevate tavadega. Peamiselt kudusid naised ja neiud kindaid oma pere tarbeks, neid jagati kingiks kosjades, pulmades ja teistel tähtpäevadel ning olid tuntud ka veimevaka tähtsa osana.

Kohalikud usinad naised on toonud oma näputööd raamatukokku näitusele. Tule imetlema ja inspiratsiooni saama, ehk järgmise kindapaari kood juba ise!

Jõulukaardid jutustavad

Teadaolevalt anti 1843. aastal välja esimene jõulupostkaart, mille joonistas kunstnik John Calcott Horsely. See oli ühevärvitrükis ja kujutas koduses jõululauas istumist. Postkaardi leiutajaks peetakse aga Henry Cole”i.

1870. aastatel oli Inglismaal jõulukaartide saatmine juba levinud tava. Seega siis kogu Euroopas, sealhulgas Eestis, omaseks saanud komme saata jõulutervitusi ja häid soove temaatilisel jõulupostkaardil sai alguse Inglismaalt. Soomes saadeti esimene jõulukaart teadaolevalt 1871. aastal.

Eestis hakkas see komme levima 1880. aastate paiku ja XX sajandi algul oli jõulukaartide saatmine Eesti linnades üldlevinud tava, mis tasahilju levis maarahva hulka. Esimestel jõulukaartidel olid tervitused saksakeelsed, kuid vanad kaardid olid tihti tekstita. Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida raamisid kuuseoksad. Punaste marjadega iileksioksa kujutamine jõulupostkaartidel pärineb inglise traditsioonist. Põlev küünal kuuseoksal, jõuluehtes ja küünlasäras jõulupuu olid XX sajandi alguse jõulukaartide tüüpmotiivid, mis on populaarsed tänaseni.

Rohkem teavet jõulukaaride kohta leiad siit

Näitus "Jõulukaardid jutustavad" ootab uudistamist.

On ingliteaeg

Keraamikaringi õpilastel valmis südamlik näitus inglitest ja haldjatest.