.....................................

.....................................

Teisipäev, 27. märts 2018

Väike on raamatus suur




2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Läti sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi pealkirjaga „Väike on raamatus suur”. Sõnumi kirjutas lastekirjanik Inese Zandere, plakati autoriks on illustraator Reinis Petersons.


Väike on raamatus suur

Inese Zandere
Inimene püüdleb kindla rütmi ja mustri poole: nagu füüsikakatses korrastab magnetjõud metallilaaste, nagu lumehelves loob veest kristalle. Lastele meeldivad muinasjutus või luuletuses kordused, refräänid, universaalsed motiivid, sest neid on võimalik korduvalt ära tunda, nad loovad tekstile mustri. Maailm saab kenasti korda.
Mäletan ikka veel, kuidas ma lapsepõlves võitlesin iseendaga õigluse ja sümmeetria eest, parema ja vasaku poole võrdõiguslikkuse eest: kui trummeldasin sõrmedega vastu lauda, lugesin kaasa, mitu korda iga sõrmega löön, et teised sõrmed ei solvuks. Plaksutades lõin tavaliselt paremat peopesa vastu vasakut, aga mulle tundus, et see on ebaõiglane, ja õppisin plaksu lööma ka teistpidi – vasakuga vastu paremat. Selline vaistlik püüdlus tasakaalu suunas on naljakas jah, aga see annab märku soovist mitte lubada maailmal viltu vajuda. Oli selline tunne, et just minust sõltub see, et kõik püsima jääks.
Ka laste püüdlus luuletuste ja juttude poole on seotud sooviga luua mustrit maailma kaosesse. Kõik püüdleb ebamäärasuses hulpimisest korrastatuse poole. Liisusalmid, rahvalaulud, laulumängud, muinasjutud, luule – kõik need rütmi pandud olemasolemise vormid aitavad väikesel inimesel luua struktuuri suures kaoses, milles ta peab viibima. See võimaldab intuitiivselt tajuda, et korraloomine maailmas on võimalik ja igaühel on selles oma unikaalne koht. Kõik toimib: teksti rütmiline korrastatus, tähemärkide reastatus, lehekülgede kujundus, raamatud kui mulje hea ülesehitusega tervikust. Väikses avaneb suur ja me modelleerime lasteraamatutes seda intuitiivselt, isegi kui üldse ei mõtle jumalast või fraktaalteooriast.
Lasteraamat on imeline jõud, mis võimendab väikese inimese suurt soovi ja võimet olemas olla. Julgust elada.
Raamatus on väike alati suur, just nüüd, mitte alles täiskasvanuna.
Raamat on saladus, millest võib leida ka seda, mida sealt ei otsita või veel ei osata leida.
See, millele lugeja oma vanuses pihta ei saa, jätab teadvusse jälje, toimib edasi; ka see, millest vaid osaliselt aru saadud. Pildiraamat võib olla tark kultuuriaarde laegas ka täiskasvanule, nagu ka laps võib lugeda täiskasvanute raamatut ja leida sellest enda loo, enda elutunnetuse. Kultuurikontekst kujundab inimest, valmistab ette muljeteks, mis ootavad ees tulevikus, ja katsumusteks, mis tuleb läbi elada, säilitades ennast kui tervikut.
Lasteraamat – see on väikeste suuruse austamine. See on maailma iga kord uuesti loomine, see mänguliselt kaunis tõsidus, ilma milleta kõik, ka lastekirjandus, on vaid tühi rahmeldamine.

Läti keelest tõlkinud Contra

Kolmapäev, 14. märts 2018

EMAKEELEPÄEV

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati 14. märtsil, esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 
1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Emakeel on ligimesest veel ligem. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama emakeele najal.
Emakeel sätib inimese oma rahvuse hulka ja keel on see, mis seob rahvuskultuuri ühte.


Ridala Raamatukogus on avatud eesti keelele pühendatud näitus.



Emakeelepäevaks valmisid Haapsalu Kunstikooli Ridala filiaali õpilastel vahvad lõõtsaraamatud.








EMAKEEL V. TIMIN

NAGU VEIKLEV RÕÕMUS PÄIKSELAIK
ON MU EMAKEEL.
LINNULAUL, MIL JUURES NUKKER MAIK,
ON MU EMAKEEL.
SÜNDIS SEAL, KUS RUKIS KÜPSEKS SAI,
MINU EMAKEEL.
LÄTTEVEENA HUULTE PEALE JÄI
MINU EMAKEEL.