Richard Roht - 130

Täna on kirjanikul 130-s sünniaastapäev.

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit 

HEAL LAPSEL MITU NIME

September on sügiskuu, kanarbikukuu, mihklikuu, aga ka mõne lapse sünnipäevakuu.

1. klassi õpilased tulid  tutvuma septembrikuu rahvakalendri tähtpäevadega. Saime kuulda, et mihklipäev oli talurahva jaoks oluliseim tähtpäev, sest sellega lõppesid õuetööd ja algasid tubased toimetused.

Üks vanadest kommetest oli mihklipäeval lauakatmine maitsvate roogadega. Lugesime 10 aastase Mooni mihklipäeva toimetustest õpetaja Pääsukese juures.

Just täna peab sügis oma sünnipäevapidu. 

Maiustasime õunakoogiga ja limpsiga. 

Mängisime  ja tantsisime. 

Oli tore pidu!

Andrus Kivirähk - 50

Täna tähistab 50. sünnipäeva armastatud Eesti kirjanik Andrus Kivirähk. 

Andrus leiab, et peale kirjutamise ta muud teha ei saakski. “Kirjutamine on praktiliselt ainuke tegevus, mida ma oskan. Ma ei oska autot juhtida, remonti teha ega muid töid ei mõista,” ütleb Kivirähk, kes juba lapsepõlves kirjaniku ametist unistas.

Kirjutamist Andrus viimasele hetkele ei jäta, vaid pigem on ta uue kirjatükiga enneaegselt valmis. “Ma olen ikka selline autor, et kui lepime kokku tähtpäevaks aprilli, siis ma tavaliselt annan näidendi üle esimesel jaanuaril. Neli kuud varem. Ma hakkan enamasti kohe tegema. Mulle ei meeldi selline närvilisus, et tähtpäev läheneb,” räägib ta.

Loe lähemalt 

Vahvaid mänge kirjaniku loomingu teemadel leiad siit

Rohkem infot kirjankiu kohta siit

Soovime armastatud kirjanikule palju õnne ja vahvaid kirjatükke!

INDREK HARGLA - 50

Pühapäeval, 12. juulil tähistab 50. sünnipäeva eesti armastatuim ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla.

Viljakas kirjanik on kirjutanud romaane, näidendeid, novelle ja telesarju ning koostanud antoloogiaid. Põneva ja mitmekülgse loomingu eest on ta võitnud ka arvukalt auhindu.

Soovime kirjanikule suurt õnne ja tugevat tervist!                        

Kadri Hinrikus - 50

Foto: Dmitri Kotjuh

Kadri Hinrikus on sündinud 22. juunil 1970. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal.

Kadri Hinrikus on töötanud Kuku raadios uudistetoimetajana. Ka teletööd alustas ta uudistetoimetajana ja oli aastaid Eesti Rahvusringhäälingu põhisaates „Aktuaalne Kaamera” uudisteankur. Ta on juhtinud ka muid telesaateid (Tähelaev, Eesti Teater 100) ning teinud kaastööd keskkonnasaatele „Osoon”. Töötab alates 2019 lasteajakirja Täheke toimetajana.

Kadri Hinrikus tuli lastekirjandusse mälestusraamatutega „Miia ja Friida” ja „Kui emad olid väikesed”, mis said sooja vastuvõtu osaliseks. Ta on kirjutanud jutu- ja pildiraamatuid, millest tunnustatuimad on „Et head haldjad sind hoiaksid” ja „Katariina ja herned”.

Raamatukogus on väljapanek Kadri Hinrikuse raamatutest. 

Palju õnne armastatud kirjanikule!

Krisriina Kass - 50

Foto: www.elk.ee

Kristiina Kass on eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta elab Soomes ja on kirjutanud ka soome keeles.

Aastal 1988 lõpetas ta Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi ja 1999 Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat (hiljem Aamuposti) ta esimesed lastelood. Koostöö ajalehega kestis 9 aastat iganädalaste lastelugude ja noorteföljetonide näol.

Esimesed viis raamatut on Kristiina Kass illustreerinud ise. "Nõianeiu Nöbinina", "Õpetaja Kusti kummitab" ja "Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits.

2011. aastal esilinastus Eesti Televisioonis "Nõianeiu Nöbinina" järgi tehtud teleseriaal (nimiosas Mari Pokinen).

Kristiina Kass on tõlkinud soome keelest populaarsete Soome lastekirjanike, Sinikka ja Tiina Nopola, kirjutatud raamatusarja "Risto Räppar".

Palju õnne!

Õnn olla vahvate raamatute autor

"Aino Pervik ühendab erinevaid põlvkondi ja tema raamatute hulgast leiab igaüks endale südamelähedase. Iga tema teos on nagu pärl kees, väärtuslik nii omaette kui ka teistega koos" Jaanus Palm (Lastekirjanduse uurija)

Täna tähistab armastatud lastekirjanik oma 88. sünnipäeva.

Palju tervist, õnne ja rõõmu!


Foto: Jaanus Tanilsoo

Andres Ehin - 80

Andres Ehin oli eesti luuletaja, kirjanik ja tõlkija.

Iko Maran 105

Iko Maran oli eesti lastekirjanik. 



Maran on lisaks kirjutamisele tõlkinud proosat, näidendeid ja lastekirjandust vene, poola jt keeltest. Tema enda teoseid on avaldatud vene, inglise, saksa, bulgaaria, gruusia, hiina, kasahhi, läti, leedu, moldova, tadžiki, ukraina ja ungari keeles.

Elu kui loomise lugu. Eduard Vilde 155

Eduard Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Vildet on peetud nii loominguliselt kui ka elustiili mõttes omast ajast ees kõndivaks. Ta jäik meie oma esimeseks tõeliseks eurooplaseks

Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Hästi on tuntud draama "Tabamata ime", komöödia "Pisuhänd" ja romaan "Mäeküla piimamees". Teoste alusel on vändatud ka mängufilme ("Vigased pruudid", "Külmale maale" ja Mäeküla piimamees).

Kirjaniku auks on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja tema järgi on nimetatud tänavaid, koole, kolhoose ja teater. Tegutseb Eduard Vilde muuseum ning antakse välja Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda.

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

Alates 1965. aastast antakse välja Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda. Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 50. aastapäeva puhul avas Vinni vald koos laureaatidest kirjanike ja raamatusõpradega 2. augustil 2014 Pajusti alevikus asuvas looduskaitsealuses Vinni-Pajusti tammikus Eduard Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammiku. Tammiku mitmesaja-aastased puud said endale oma kirjaniku. Nimepuud on märgistatud infotahvlitega, kus on kirjas laureaadi nimi, pärjamise aasta/aastad ja järjekorranumber. Oma nimepuu sai ka Eduard Vilde: tema tamm asub Eduard Vilde ausamba juures.

2019. aastal oli laureaadiks Martin Algus raamatuga "Midagi tõelist". 2020.aastal aga kirjanik Mart Kivastik raamatuga "Taevatrepp"


Tule külasta ka meie näitust!

Armastatud rahvakirjanik

Täna on Jüri Tuulikul 80. sünniaastapäev. Ta oli eesti kirjanik, kes kirjutas rannarahva elust, peamiselt aga kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Iseloomulik on traagilise ja koomilise vaateviisi põimumine. Tema kaksikvend Ülo Tuulik on samuti kirjanik. 
Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit

Gerald Durrell - 95

Gerald Malcolm Durrell oli inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja Jersey loomaaia, aga on maailmas peamiselt tuntud omaenda elul põhinevate raamatute tõttu.

JUHAN LIIV - 155

Meri. 

Meil ukse ees lainetab meri, käib alla ja ülesse; siin laine lainet ajab, küll taga järgesti. Siin lainetab rukkiväli kuldlaineid mu õue all. Ja isa, ema ja käli nad vaat'vad väraval... Mu üle Eesti taevas on nõnda sinine ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, nii soojasti.                      /Juhan Liiv/

Armastatud luuletaja 155. sünniaastapäevale pühendatud näitus ootab raamatukogus uudistama!

Markus Saksatamm - 50

Markus Saksatamm on kirjutanud kaksteist lasteraamatut. Tema lühemaid jutte võib leida ajakirjadest Täheke, Hea Laps, Mesimumm, Pilkaja ning Pere ja Kodu. Saksatamme tööd iseloomustab fantaasiarohkus, loomingulisus ja humoorikus.

Rohkem saad kirjaniku kohta teada siit

Tule uudista raamatukogus avatud Markus Saksatamme raamatute näitust!

LYDIA KOIDULA - 175

Ta on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. 

Armastatud poetessi luuletustele on seatud kauneid viise ja need laulud on võitnud paljude eestlaste südame.

             Ruja "Eesti muld ja Eesti süda"













Tule tutvu Lydia Koidula teoste ja  kaunite luuletustega!

HANDO RUNNEL - 80

Teretamine on hingamine väljapoole.

Teretamine on hinge ulatamine teisele.

Teretamine on kinkimine.

Teretamine on kingituste vahetamine,

Hindamatute kingituste kinkimine vastamisi.

Tere tuleb tagasi.

Oma tere antakse, teise tere saadakse.

Teretamise läbi saadakse sugulasteks.

Teretajad on õed, vennad vaimu läbi.

Võta mu tere vastu, luba mul elada.

Ma teretan sind, et saada sind minu vennaks,

Et saada sind minu õeks.

Ma ootan su teretamist vastu.

-Hando Runnel-

HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut.

Rohkem kirjaniku kohta leiad siit

Raamatukogus on avatud näitus Hando Runneli teostest. 

Tulge tutvuma!

KODUSOOJUS, KOOLIVALGUS

Kui ma väike olin , teadsin, et päike armastab mind, sest mul olid nina peal tedretähnid, mida päike oli ninale tippinud, ning minu kodus oli alati päikest, ka siis kui päike ei paistnudki.

(Olivia Saar)

Täna tähistab armastatud lastekirjanik oma 87. sünnipäeva. lastetoas avatud näitus tutvustab Olivia Saare luuleraamatuid ja proosakirjandust. Eriti on meeldinud talle sepitseda rõõmsatoonilisi värsse lastest ja loomadest. Hinnatud on tema loodus- ja koduluule. Meie lastele on enim meeldinud humoorikas "Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi seikluste" kogumik. 

Olivia Saare naerulohkudega maailm ootab sindki!

SEPTEMBRIKUU RAHVAKALENDRIS

Täna jätkusid sügise sünnipäevapidustused. Raamatukogu külalisteks olid 1. klass ja 2. klass. 
Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Ja nii on ka september sügiskuu, kanarbikukuu ja mihklikuu. 
Mihklipäev 29. september oligi eesti rahvakalendris kõige olulisem tähtpäev See tähistas aia- ja põllutööde lõppu. Tutvusime Eve Heli Sitsi raamatuga "Mooni talurahva päevik". Saime teada vanadest kommetest ja kuulsime, kuidas

õp. Pääsuke oma klassi lastega mihklipäeva pidas. Meelde jäi juurviljasöömise disko ja onu Mardi ütlemine, et igal oinal on oma mihklipäev, mis pidi tähendama seda, et iga pahandus saab lõpuks samaväärse tasu.
Rääkisime ka ussimaarjapäevast, mis oli 8. septembril ja katsusime jõudu mõistatamisel.
Imetlesime 1.klassi valmistatud sügisüllatust - näitust, mis sai nii suur, et oma klassi enam ei mahtunudki. Istusime sünnipäevalauas ja mängisime sügismänge.


Aitäh õpetajad Eda ja Ene, et tõite lapsed raamatukokku.
Uute kohtumisteni!

Sügise sünnipäev

Teisipäeval, 25. septembril, olime me kõik, vanema rühma lapsed, kutsutud raamatukokku sügise sünnipäeva pidama.Kinkisime sügisele kõrvitsast tehtud tüdruku ja tädi Hiljale kastanimunadest meie enda valmistatud pärlid.Iga laps lükkis paelale ühe kastanimuna. Kastanimunale pidi ennem naela ja haamriga augu tegema. See oli päris raske ja täpne töö. Tädi Hilja luges meile juttu „Mutionu Matist.“ Esimese klassi lapsed olid üles seadnud näituse sügisandidest. Seal oli näha, mida sügis meile kõik kingib ja kuidas lapsed oskavad nendest huvitavaid asju meisterdada. Meie kinkisime sügisele laulu: „Pots ja pots!“ Sügis kostitas meid õunakoogi ja õunalimonaadiga. Küll oli maitsev!
Lõpetasime peo laulumänguga: Õunake“

Ilusat sügist!

Õp. Ülle

Juubel - see on aeg meenutamiseks. Täna oleks tähistanud oma 90-ndat sünnipäeva eesti laste- ja
proosakirjanik HEINO VÄLI, kes lahkus igavikuteele 1990. aastal
Raamatukogus olevatest raamatutest kujunes väike näitus. Tule tutvuma!

Rohkem infot kirjaniku kohta leiad siit