Esimesed jõulupuude kaunistused olid söödavad asjad. Meie esivanemad arvasid nimelt, et kui riputada kuusepuule silmailuks söödavat, kindlustab see järgmiseks aastaks toidukülluse (jõulupuule pandi õunu, pähkleid, piparkooke, komme).  


Nii saigi raamatukogu aken omale eheteks enimloetud raamatud, mis on jõulukuulide sees. Ikka selleks, et neid enimloetud raamatuid ja lugejaid tuleval aastal külluses oleks. 

Kaunistuse teiseks osaks on salapärane klaasanum roheliste ja punaste sedelitega. Sealt anumast võib igaüks omale võtta sedeli ja püüda lugeda sellesse teemasse sobivat raamatut. Suureks abimeheks on see anum ka siis, kui lugeja enam ei tea mida lugeda. Siis tasub loota oma heale õnnele!

Räägib, laulab ja heliseb muinasjutt

Uskumatu, kui väikestest asjadest võivad saada suured. Uskumatu, kui suur asi võib sündida, kui on palju väikesi. 

Sellest miks Jõulutaat poleks jõuluööl tulla saanud kuulsime Elviira Maasalu raamatust "Väikeste asjade valgus"

Nukunäitleja Karol Kuntsel luges teksti. Laulsid ja käsikelladel mängisid Nõmme kultuurikeskuse väikeste tüdrukute koor "Nõmmelill"

Jõulukuuse all luges III klass oma jõululuuletusi ja pärast kaunistasime piparkooke.

 

Jõulukaardid jutustavad

Teadaolevalt anti 1843. aastal välja esimene jõulupostkaart, mille joonistas kunstnik John Calcott Horsely. See oli ühevärvitrükis ja kujutas koduses jõululauas istumist. Postkaardi leiutajaks peetakse aga Henry Cole”i.

1870. aastatel oli Inglismaal jõulukaartide saatmine juba levinud tava. Seega siis kogu Euroopas, sealhulgas Eestis, omaseks saanud komme saata jõulutervitusi ja häid soove temaatilisel jõulupostkaardil sai alguse Inglismaalt. Soomes saadeti esimene jõulukaart teadaolevalt 1871. aastal.

Eestis hakkas see komme levima 1880. aastate paiku ja XX sajandi algul oli jõulukaartide saatmine Eesti linnades üldlevinud tava, mis tasahilju levis maarahva hulka. Esimestel jõulukaartidel olid tervitused saksakeelsed, kuid vanad kaardid olid tihti tekstita. Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida raamisid kuuseoksad. Punaste marjadega iileksioksa kujutamine jõulupostkaartidel pärineb inglise traditsioonist. Põlev küünal kuuseoksal, jõuluehtes ja küünlasäras jõulupuu olid XX sajandi alguse jõulukaartide tüüpmotiivid, mis on populaarsed tänaseni.

Rohkem teavet jõulukaaride kohta leiad siit

Näitus "Jõulukaardid jutustavad" ootab uudistamist.

Raamatukogu päkapikumaa

Juba mitmendat aastat muutub raamatukogu detsembrikuus päkapikumaaks...

Päkapikumaal poeb sinu sisse jõulutunne. Siin on lumised katused ja mahe jõulumuusika, piparkoogilõhn ja küünlad... 

Ridala Põhikooli 3. klass tõi raamatukokku jõulumeeleolu veelgi juurde, lugedes vahvaid jõulusalme ja kaunistades piparkooke. 

Õhtul, olin voodis juba,

nägin unes oma tuba.

Uksel seisis väike mees

nagu sulgi - habe ees.

Sosistades mulle lausus:

"Jõuluvana juba teel, 

sinu pakk on põdrareel.

Peagi paki kätte saad

kui sa salmi loetud saad!"

Et jõuluaeg oleks valge, on keraamikaringi õpilased meisterdanud terve aknalauatäie küünlajalgu. 

Tule sinagi imetlema kaunist jõulumaad!