Uued raamatud!

Rahvusvaheline luulepäev

Rahvusvaheline luulepäev on UNESCO eestvõttel 21. märtsil tähistatav tähtpäev, mille eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Luulepäeva tähistatakse aastast 1999.

Mis on luule? Vastus siin. 

Kevade alguse puhul on Raamatukokku seatud näitus "Kevade tulemine". Vahvate tööde autoriteks on Ridala Põhikooli keraamikaringi 1.-2.klassi õpilased. Tulge vaatama!

KEVADE KUTSE

LILLED, TULGE VÄLJA PEIDUST!
KAS SIIN ÜLDSE LILLI LEIDUB?
TULGE VÄLJA, HEIA-HEI!
MINA, KEVAD, KUTSUN TEID.

LINNUD, TULGE JÄLLE KOJU,
LAULGE RÕÕMSAKS KÕIGI TUJU.
TULGE LAULMA, HEIA-HEI!
MINA, KEVAD, KUTSUN TEID.

KARUD-SIILID, TULGE VÄLJA!
TALV SAI MÖÖDA, KEVAD ALGAS.
TULGE VÄLJA, HEIA-HEI!
MINA, KEVAD, KUTSUN TEID.

Tiina Tootsi

MIKS PEETAKSE ÖÖKULLI TARKUSE SÜMBOLIKS?

Ürgajal austati jumalusena loomi. Kui hilisemal ajajärgul hakati jumalaid inimesetaolistena kujutama, pühendati neile iidse uskumuse pärandina mingi loom või lind. Nii kujutasid vanad kreeklased oma peajumalat Zeusi koos kotkaga, jahijumalat Artemist emahirvega, merejumalat Poseidonit hobusega jne. Tarkusejumalanna Athenale oli pühendatud öökull.

Inimeste arvates sai Atena teadmistest osa ka jumalannat kõikjal saatev öökull. Ja see oli põhjuseks, miks öökulli suurtes ümmargustes silmades nähti tarkusesädet. Päeval ta armastavat puuõõnes maailma elu üle mõtiskleda. Öösel aga hõikab kurjakuulutavalt ja lendab oma tarkuse tõttu nii vaikselt, et keegi ei kuule.

Kas öökulli silmades peegeldub rohkem tarkust kui teistel lindudel, sellest ei ole mõtet rääkida. Kuid päeval võib puuõõnest leida mitte sügavaid mõtteid mõlgutava, vaid üpris unise ning heledas valguses silmikissitava ja halvasti nägeva öölinnu. Pimedas näeb ta seetõttu, et tema suured laienevate teradega silmad haaravad endasse nõrgemaidki valguskiiri. Muide, täielikus pimeduses näeb öökull niisama vähe nagu iga teinegi olevus. Mis aga puutub lendamisse, siis seda teeb öökull tõepoolest käratult, mida võimaldab kohev, isegi varbaid kattev sulestik.

Vanasti ei hakatud öökulli tegelikke nägemis- ja lendamisomadusi selgitama. Ta jäi sajanditeks mõistatuslikuks linnuks ning tänu ammusele uskumusele (tarkusejumalanna kaaslane!) muutus ajapikku tarkuse sümboliks. Keskajal usuti, et musta kassi ja ronga kõrval on öökull nõidade abimeheks. Ka tänapäeval kasutatakse mõnikord tarkuse ja teadmiste sümbolina öökulli kujutist.

Paljud rahvad pidasid öökulli aga hoopis kurjuse, haiguse või surma võrdkujuks. 600 aastat e. Kr. uskusid egiptlased, et hauataguses maailmas saadab öökull surnud inimese hinge. Enam - vähem samasugusel arvamusel on veel praegugi mitme Lõunamere saare pärismaalased. Esivanemate austamispidustustel jõid vanaaja hiinlased öökullikujulisest kannust veini.

Kui Põhja - Ameerikas ja Mehhikos elunevaid apatshe mõni tõbi tabas, püstitasid nad oma laagrisse öökulikujudega poste. Need pidid õnnetusest kõigile teada andma.

Muidugi ei ole öökullil haiguste ja surmaga midagi tegemist. Öösiti põld- ja rohuhiirtele jahti pidades toob öökull hoopis suurt kasu. Üheainsa öökulli aastaseks toiduks on umbes 1000 hiirt, kes ellu jäädes hävitaksid terve tonni viljateri.

Pioneer nr. 9 / 1968.

Emakeelepäeva tähistamise raames on Raamatukogus välja pandud vahva näitus  Ridala Põhikooli  keraamikaringi õpilaste valmistatud öökullidest.

Emakeelepäev

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Kristjan Jaak elas väga ammu. Ta sündis 216 aastat tagasi ja elas vaid 21-aastaseks. Ometi jõudis ta eesti keeles kirjutada palju ilusaid luuletusi. 
Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

"Laulja"

Nii kui vahuse jõe
mürisevad lained,
mis kalju pealta
langevad oru sisse;
nii kui taeva pikne
musta pilvede alla
hirmsasti kärgatab:
nõnda on jooksmas laulu
ilus tuline oja.

Nii kui valguse allikas
seisab austud laulja
oma vendade keske'ella.
Kärgatab pikne --
ja metsad on vait:
laulja on tõstamas
oma hääle, valamas
suusta laulukaste.
Ja tema ümber,
vait kui merekaljud,
rahvad on kuulemaies.

"Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus" - kirjutab C.R.Jakobson.

"Vilets ja abitu eesti keel pole midagi muud kui küündimatu mõtlemine: harimatus, rumalus ja tuimus", kirjutab rohkem kui sada aastat hiljem Tõnu Õnnepalu.

Head lasteraamatud 2016

Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2016. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja “Head lasteraamatud”. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja 2. märtsil kell 14 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul. 

Loe rohkem siit.