SÜGIS AIAS JA METSAS

Keraamikaringi sügisnäitus kutsub kõiki uudistama!
1. ja 2. klassi õpilased on voolinud pikad sügislillede peenrad. 1. klassi voolitud puud pn sügisehteis, öökullid oma pesadel. Metsas askeldavad siilid on voolinud 3.-4. klassi õpilased. Paljud raamatukogu külastajad on lausunud kiidusõnu laste ja õp. Margiti kohta. Aitäh teile!

SEPTEMBRIKUU RAHVAKALENDRIS

Täna jätkusid sügise sünnipäevapidustused. Raamatukogu külalisteks olid 1. klass ja 2. klass. 
Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Ja nii on ka september sügiskuu, kanarbikukuu ja mihklikuu. 
Mihklipäev 29. september oligi eesti rahvakalendris kõige olulisem tähtpäev See tähistas aia- ja põllutööde lõppu. Tutvusime Eve Heli Sitsi raamatuga "Mooni talurahva päevik". Saime teada vanadest kommetest ja kuulsime, kuidas

õp. Pääsuke oma klassi lastega mihklipäeva pidas. Meelde jäi juurviljasöömise disko ja onu Mardi ütlemine, et igal oinal on oma mihklipäev, mis pidi tähendama seda, et iga pahandus saab lõpuks samaväärse tasu.
Rääkisime ka ussimaarjapäevast, mis oli 8. septembril ja katsusime jõudu mõistatamisel.
Imetlesime 1.klassi valmistatud sügisüllatust - näitust, mis sai nii suur, et oma klassi enam ei mahtunudki. Istusime sünnipäevalauas ja mängisime sügismänge.


Aitäh õpetajad Eda ja Ene, et tõite lapsed raamatukokku.
Uute kohtumisteni!

Sügise sünnipäev

Teisipäeval, 25. septembril, olime me kõik, vanema rühma lapsed, kutsutud raamatukokku sügise sünnipäeva pidama.Kinkisime sügisele kõrvitsast tehtud tüdruku ja tädi Hiljale kastanimunadest meie enda valmistatud pärlid.Iga laps lükkis paelale ühe kastanimuna. Kastanimunale pidi ennem naela ja haamriga augu tegema. See oli päris raske ja täpne töö. Tädi Hilja luges meile juttu „Mutionu Matist.“ Esimese klassi lapsed olid üles seadnud näituse sügisandidest. Seal oli näha, mida sügis meile kõik kingib ja kuidas lapsed oskavad nendest huvitavaid asju meisterdada. Meie kinkisime sügisele laulu: „Pots ja pots!“ Sügis kostitas meid õunakoogi ja õunalimonaadiga. Küll oli maitsev!
Lõpetasime peo laulumänguga: Õunake“

Ilusat sügist!

Õp. Ülle

SÜGIS

Hallil pilvetäkul traavi,

vihmasaba lohinal,

sõidab sügis üle sopka

tuulevankris kohinal.

Pillab helde käega värve –

tal on maitset, ilumeelt.

Kauneid, värvirõõmsaid pilte

võid sa leida tema teelt.

Vaibana mäekülge katab

põdrasammal helehall,

mustriks lehed rohelised,

pohla veretav korall.

Metsas igal puul on seljas

ise tooni sügiskleit –

punakollases tütarlapsed,

tumepruunis vanaeit.

Aga org on laiguline,

paiguti kui lilla tint.

Keset seda rõõmsat maali,

lookleb läikiv ojalint.

Hallil pilvetäkul traavi

sõidab sügis üle mäe

Pillub kirendavaid värve

tuulevankrist heldel käel.

                        (Venda Sõelsepp)

VÄRVIKIREVAT SÜGIST!

VASTUPANUVÕITLUSE PÄEV

22. september tähistatakse vastupanuvõitluse päeva, sest aastal 1944 kukutati Eesti Vabariigi seaduslik Otto Tiefi valitsus. See on päev, et tänada Eestile elanud eestlasi, et meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute meelekindlust. 
Tänu Heiki Magnusele (Kaitseliidu Lääne malev) on meie koolipere tähistanud seda päeva mitmel korral. Tänavu toimus mälestushetk Kirbla kirikuaias Ülo Uluotsa kalmul. Seejärel mälestushetk Põgari palvemaja juures. Üritus jätkus koolis kontsertaktusega. Teiste hulgas esinesid ka raamatukogutöötaja juhendatud tantsurühmad. Kõneles Riigikoguliige Raivo Aeg ja tervitusi tõi Kaitseliidu Lääne Malev. Ajaloolane Mati Mandel rääkis Otto Tiefi valitsuse tähtsusest Eesti ajaloos. Eriti tore, et kõik üritusel osalejad astusid pärast tordisöömist läbi raamatukogust, kus saime teha ühispildi

Anderseni muinasjutumaale

20. septembril olid raamatukogus külalisteks IV klassi õpilased. Tehti väike ringkäik, uudistati raamatute väljapanekuid ja näitusi. Põhjalikumalt uuriti H. CH. Anderseni raamatuid. 

Tunni eesmärgiks oli täita töölehed muinasjutu "Poial-Liisi" kohta. 

Jaguneti gruppideks ja töö võis alata. Ülesanded olid väga erinevad:  
* Tuli joonistada lill, mis sirgus nõia antud odraivast, 
* ühendada paarideks raamatutegelased, * järjestada laused sündmuste järjekorras, 
* mõistatada, 
* teada kas antud väide on tõene või väär. 

Grupitöö sujus hästi ja kõik olid tublid. Võitjaks tuli Janeli võistkond (Mirtel, Rahe, Anni-Mari ja Janeli). 

Aitäh õpetaja Sirjele, kes oma klassi raamatukokku tõi.

SADA SILMAPAISTVAT EESTI NAIST

EV 100 ettevõtmiste raames avasime sarinäituse alapealkirjaga "Eredad jäljed meie kultuuriloos". Esimene väljapanek tutvustas tuntud kirjarahvast läbi aegade. Teine teatri-, kino- ja muusikategelasi ja kolmas väga erinevate elualade tublisid naisi, kes on meie riigile kuulsust toonud. Esimeselt väljapanekult jääb kõlama Aino Perviku mõte. Juturaamat mäletab asju, mida ajaloodokumentidest ei leia. Näiteks seda, mida mõtles Arno sugune poiss, kui ta üle saja aasta tagasi koolis käis. Raamat mäletab oma kirjapanemise aega.

Seal ülal võbeleb

mustade kadakapuhmade kohal

tolmune linnutee

piiniate ladvus

ka Piimateeks hüütud

(Jaan Kross)

Aasta on lennul läinud ja taas oli raamatusõpradel tore võimalus 
kohtuda koduküla kirjaniku Heli Reichardtiga. Saime teada, et raamatu "Siinpool Linnuteed" peategelane Lilli elab üle terrorirünnaku, mis muudab naise mõttemaailma. Lilli kõrval tõusevad rohkem esile teised tegelaskujud, kellel igaühel on oma lugu ja koht siin päikese all. 
Haapsalu Põhikooli kirjanduse õpetaja Taimi Vilta kiitis raamatu lõppu: "On muinastulede öö. Kitarrihelid nende mälestuseks, keda meri on siit rannast endale nõudnud. Hingepaat eemaldub merele - tulukesed tõusevad ja langevad veel kaua koos lainega, tuhmuvad järk-järgult ning kaovad viimaks silmist." 
Mõtisklushetk meile kõigile, autogramm raamatusse ja oligi aeg asuda koduteele. 

Aitäh Helile heade sõnade eest meie külalisteraamatus: 
Tänud, et on raamatukogu, et on lugejad, et on hea raamatuhaldjas Hilja - et on, kellele kirjutada.
"Siinpool Linnuteed" II osa sai siin kodukülas heade soovidega sisse õnnistatud ja lasta nüüd elama oma elu"

MAAILMA PARIM

3. klass oli taas raamatukogus. Jätkati populaarse lastekirjaniku Astrid Lindgreniga tutvumist. Näitusel olevaid raamatuid kasutades tuli leida vastused viktoriiniküsimustele. Seekord tehti rühmatööd. Ega see ühiselt tegutsemine väga kerge ei olnudki Tuli meenutada ütlust "Üks kõigi, kõik ühe eest!". Kõige paremini pani oma rühma tööle Miina. Nemad leidsidki esimestena vastused. Järgmine kord kasutame raamatukogus olevaid tarkuseraamatuid ja otsime sealt välja vastuseid.
Kohtumiseni 3. klass!

Ridala Põhikooli 1. klass käis tutvumas raamatukoguga.
Peale rõõmsate tervitussõnade moodustus 1. klassi lastest tore uss, mis asus looklema mööda raamatukogu. Igas ruumis tehti peatus ja räägiti millised raamatud ja näitused sealt leida võib.
Ilukirjanduse toas muutus uss ka veidike vallatuks ja püüdis oma saba naksata. Peale mängimist uuriti milline on raamatukogu kõige suurem ja väikesm raamat ning vaadati vanu aabitsaid, mis oli seatud uhkele aabitsanäitusele. Viimaks jõudis uss lastekirjanduse tuppa ja seal kuulsid lapsed õpetlikku lugu raamatu unenäost, kus raamat nägi unes, mis kõik võib temaga juhtuda, kui teda heaperemehelikult ei hoita. 
Lõpetuseks said lapsed teada, kuidas raamatukogus käia raamatuid vaatamas nii, et pärast ka teistel oleks hea sinna tulla. 

Teatepulk on üle antud

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast. Igal aastal 6. septembril, Steni sünniaastapäeval kuulutatakse välja konkurss. Senini korraldasid pika traditsiooniga ettevõtmist Steni vanemad Ann ja Ants Roos. Nüüd on teatepulk üle antud Eesti Lastekirjanduse Keskusele. 
Muinasjutte oodatakse 14. jaanuariks 2019.

HEI-HEI 11-15 AASTANE MUINASJUTUSÕBER! VÕISTLUS OOTAB SINDKI!

ROHKEM TEAVET MUINAJUTUVÕISTLUSE KOHTA LEIAD SIIT.

TEREKÄSI RAAMATUKOGULE

Täna oli külas 3. klass koos õpetaja Aimega. Tore oli kohtuda tublide raamatusõpradega pärast pikka suvepuhkust. Käisime üheskoos läbi kõik ruumid ja uudistasime kas on ka midagi suve jooksul muutunud? Oli küll. Need olid uued raamatunäitused. Külaskäigu peaeesmärk oli valida endale meeldiv Astrid Lindgreni raamat.

Kuidas raamat kauniks sai?

27. augustil tähistas oma 70-ndat juubelit raamatukunstnik Ülle Meister. 

Kui Sa pole veel raamatukokku jõudnud, siis astu läbi ja uudista väikest väljapanekut juubilari töödest.

Rohkem infot raamatukunstniku kohta  siit ja siit.

Aabitsata hakkama mitte keegi meist ei saa

Uue kooliaasta algust tähistas raamatukogu aabitsanäitusega. Sellel aastal on väljapanek päris mahukas (42).  Suurem osa aabitsaid on laenatud laenatud keskkogu lasteosakonnast. Oma laste kunagised aabitsad tõi näitusele ka koristajatädi Aivi. Palju aastaid tagasi tõi üks lugeja kingituseks Johannes Käisi aabitsa "Esimesed vaod"
1944. aastal välja antud raamat oligi kõige vanem. Tänastele koolijütsidele pakkus see palju põnevust.