Ta on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks.
Armastatud poetessi luuletustele on seatud kauneid viise ja need laulud on võitnud paljude eestlaste südame.
Ruja "Eesti muld ja Eesti süda"
Tule tutvu Lydia Koidula teoste ja kaunite luuletustega!
reede, 21. detsember 2018
PUUD TALVEPUHKUST PUHKAVAD,
EI LIIGU ÜKSKI OKS,
EI HÄIRI METSA VAIKIMIST
KA KIRJU RÄHNI TOKS.
KUID PIHLAKOBAR PIHLAPUUL
NII ERKSALT ERETAB,
SIND KESET LUMEVALEVUST
NII RÕÕMSALT TERETAB.
(Olivia Saar)
IMELISI JÕULE JA
HEAD UUT AASTAT!
teisipäev, 18. detsember 2018
Esimesed jõulupuude kaunistused olid söödavad asjad. Meie esivanemad arvasid nimelt, et kui riputada kuusepuule silmailuks söödavat, kindlustab see järgmiseks aastaks toidukülluse (jõulupuule pandi õunu, pähkleid, piparkooke, komme). Nii saigi raamatukogu aken omale eheteks enimloetud raamatud, mis on jõulukuulide sees. Ikka selleks, et neid enimloetud raamatuid ja lugejaid tuleval aastal külluses oleks.
Kaunistuse teiseks osaks on salapärane klaasanum roheliste ja punaste sedelitega. Sealt anumast võib igaüks omale võtta sedeli ja püüda lugeda sellesse teemasse sobivat raamatut. Suureks abimeheks on see anum ka siis, kui lugeja enam ei tea mida lugeda. Siis tasub loota oma heale õnnele!
Uskumatu, kui väikestest asjadest võivad saada suured. Uskumatu, kui suur asi võib sündida, kui on palju väikesi. Sellest miks Jõulutaat poleks jõuluööl tulla saanud kuulsime Elviira Maasalu raamatust"Väikeste asjade valgus" Nukunäitleja Karol Kuntsel luges teksti. Laulsid ja käsikelladel mängisid Nõmme kultuurikeskuse väikeste tüdrukute koor "Nõmmelill" Jõulukuuse all luges III klass oma jõululuuletusi ja pärast kaunistasime piparkooke.
esmaspäev, 10. detsember 2018
Saabus uus raamatupakk. Tule tutvuma ja leia omale meelepärane.
Kirikindad on eestlastele läbi aegade olnud erilise tähendusega tarbeesemed, mis on kasutusel tänapäevalgi. Kirikindaid kanti kaitseks külma vastu, kuid need olid seotud ka erinevate tavadega. Peamiselt kudusid naised ja neiud kindaid oma pere tarbeks, neid jagati kingiks kosjades, pulmades ja teistel tähtpäevadel ning olid tuntud ka veimevaka tähtsa osana. Kohalikud usinad naised on toonud oma näputööd raamatukokku näitusele. Tule imetlema ja inspiratsiooni saama, ehk järgmise kindapaari kood juba ise!
Teadaolevalt anti 1843. aastal välja esimene jõulupostkaart, mille joonistas kunstnik John Calcott Horsely. See oli ühevärvitrükis ja kujutas koduses jõululauas istumist. Postkaardi leiutajaks peetakse aga Henry Cole”i. 1870. aastatel oli Inglismaal jõulukaartide saatmine juba levinud tava. Seega siis kogu Euroopas, sealhulgas Eestis, omaseks saanud komme saata jõulutervitusi ja häid soove temaatilisel jõulupostkaardil sai alguse Inglismaalt. Soomes saadeti esimene jõulukaart teadaolevalt 1871. aastal. Eestis hakkas see komme levima 1880. aastate paiku ja XX sajandi algul oli jõulukaartide saatmine Eesti linnades üldlevinud tava, mis tasahilju levis maarahva hulka. Esimestel jõulukaartidel olid tervitused saksakeelsed, kuid vanad kaardid olid tihti tekstita. Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida raamisid kuuseoksad. Punaste marjadega iileksioksa kujutamine jõulupostkaartidel pärineb inglise traditsioonist. Põlev küünal kuuseoksal, jõuluehtes ja küünlasäras jõulupuu olid XX sajandi alguse jõulukaartide tüüpmotiivid, mis on populaarsed tänaseni. Rohkem teavet jõulukaaride kohta leiad siit Näitus "Jõulukaardid jutustavad" ootab uudistamist.