.....................................

.....................................

pühapäev, 2. aprill 2017

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Venemaa sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi pealkirjaga „Kasva koos raamatuga”. Sõnumi kirjutas lastekirjanik ja ajakirjanik Sergei Mahhotin (1953), plakati autoriks on illustraator ja graafik Mihhail Fjodorov (1941).

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva ajaloost


Kasva koos raamatuga

Sergei Mahhotin
Varases lapsepõlves meeldis mulle klotsidest ja muudest leludest majakesi ehitada. Katuse aset täitis tihtilugu raamat, laste oma, piltidega. Lasin unistustes endal sellesse majja pugeda, tikutoosivoodisse heita ja kord pilvi, kord tähistaevast vaadata – olenevalt sellest, milline pilt enam meeldis.
Nii järgisin teadvustamatult iga lapse elus olulist reeglit, püüdsin luua hubast ja ohutut elukeskkonda. Ja lasteraamat aitas sellele väga kaasa.
Siis kasvasin, õppisin lugema, ja raamat polnud minu kujutluses enam katuse, vaid liblika moodi. Või isegi linnu. Raamatulehed meenutasid tiibu ja sahisesid. Paistis, et aknalaual lebav raamat suundub kohe-kohe tundmatusse kaugusesse. Võtsin selle kätte, hakkasin lugema, ja raamat rahunes maha. Siirdusin raamatu seltsis teistesse maadesse ja maailmadesse, avardades oma kujutlusvõime piire.
Milline rõõm on hoida käes uut raamatut! Veel sa ei tea, millest seal juttu on. Hoidud kiusatusest avada viimane lehekülg. Ja kui hästi see lõhnab! Seda lõhna ei saa jagada koostisosadeks: trükivärv, liim … Ei, see on nimelt raamatu lõhn, erutav, kordumatu. Mõned lehed on otsast kokku kleepunud, nagu poleks raamat veel ärganud. Ta ärkab, kui sa seda loed.
Sa kasvad suuremaks, maailm su ümber muutub keerukamaks. Sünnivad küsimused, millele ka iga täiskasvanu pole valmis vastama. Aga nii väga oleks vaja jagada kellegagi oma kahtlusi ja saladusi. Ja siin tuleb taas appi raamat. Küllap tabavad paljud ennast mõttelt: see on kirjutatud minust! Ja lemmiktegelane osutub ühtäkki sinuga sarnaseks. Tal on samad mured ja ta saab neist auga jagu. Aga mõni tegelane pole üldse sinu moodi, kuid sa soovid nii väga teda matkida, olla sama julge ja nutikas.
Kui mõni poiss või tüdruk teatab „Ma ei salli lugemist!“, teeb see mulle nalja. Kuna ma ei usu neid lapsi. Nad ju söövad jäätist, mängivad mänge, vahivad põnevaid filme. Teisisõnu, armastavad nautida. Aga lugemine pole ju üksnes töö, tundekasvatus, kujutlusvõime või isegi iseenda isiksuse arendamine, vaid ennekõike ikkagi suur nauding.
Nimelt selle jaoks lastekirjanikud oma raamatuid kirjutavadki!
Vene keelest tõlkinud Ilona Martson

teisipäev, 21. märts 2017

Rahvusvaheline luulepäev

Rahvusvaheline luulepäev on UNESCO eestvõttel 21. märtsil tähistatav tähtpäev, mille eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Luulepäeva tähistatakse aastast 1999.



















Mis on luule? Vastus siin. 


esmaspäev, 20. märts 2017



Kevade alguse puhul on Raamatukokku seatud näitus "Kevade tulemine". Vahvate tööde autoriteks on Ridala Põhikooli keraamikaringi 1.-2.klassi õpilased. Tulge vaatama!


KEVADE KUTSE

LILLED, TULGE VÄLJA PEIDUST!
KAS SIIN ÜLDSE LILLI LEIDUB?
TULGE VÄLJA, HEIA-HEI!
MINA, KEVAD, KUTSUN TEID.

LINNUD, TULGE JÄLLE KOJU,
LAULGE RÕÕMSAKS KÕIGI TUJU.
TULGE LAULMA, HEIA-HEI!
MINA, KEVAD, KUTSUN TEID.

KARUD-SIILID, TULGE VÄLJA!
TALV SAI MÖÖDA, KEVAD ALGAS.
TULGE VÄLJA, HEIA-HEI!
MINA, KEVAD, KUTSUN TEID.

Tiina Tootsi

teisipäev, 14. märts 2017

MIKS PEETAKSE ÖÖKULLI TARKUSE SÜMBOLIKS?

Ürgajal austati jumalusena loomi. Kui hilisemal ajajärgul hakati jumalaid inimesetaolistena kujutama, pühendati neile iidse uskumuse pärandina mingi loom või lind. Nii kujutasid vanad kreeklased oma peajumalat Zeusi koos kotkaga, jahijumalat Artemist emahirvega, merejumalat Poseidonit hobusega jne. Tarkusejumalanna Athenale oli pühendatud öökull.
Inimeste arvates sai Atena teadmistest osa ka jumalannat kõikjal saatev öökull. Ja see oli põhjuseks, miks öökulli suurtes ümmargustes silmades nähti tarkusesädet. Päeval ta armastavat puuõõnes maailma elu üle mõtiskleda. Öösel aga hõikab kurjakuulutavalt ja lendab oma tarkuse tõttu nii vaikselt, et keegi ei kuule.
Kas öökulli silmades peegeldub rohkem tarkust kui teistel lindudel, sellest ei ole mõtet rääkida. Kuid päeval võib puuõõnest leida mitte sügavaid mõtteid mõlgutava, vaid üpris unise ning heledas valguses silmikissitava ja halvasti nägeva öölinnu. Pimedas näeb ta seetõttu, et tema suured laienevate teradega silmad haaravad endasse nõrgemaidki valguskiiri. Muide, täielikus pimeduses näeb öökull niisama vähe nagu iga teinegi olevus. Mis aga puutub lendamisse, siis seda teeb öökull tõepoolest käratult, mida võimaldab kohev, isegi varbaid kattev sulestik.
Vanasti ei hakatud öökulli tegelikke nägemis- ja lendamisomadusi selgitama. Ta jäi sajanditeks mõistatuslikuks linnuks ning tänu ammusele uskumusele (tarkusejumalanna kaaslane!) muutus ajapikku tarkuse sümboliks. Keskajal usuti, et musta kassi ja ronga kõrval on öökull nõidade abimeheks. Ka tänapäeval kasutatakse mõnikord tarkuse ja teadmiste sümbolina öökulli kujutist.
Paljud rahvad pidasid öökulli aga hoopis kurjuse, haiguse või surma võrdkujuks. 600 aastat e. Kr. uskusid egiptlased, et hauataguses maailmas saadab öökull surnud inimese hinge. Enam - vähem samasugusel arvamusel on veel praegugi mitme Lõunamere saare pärismaalased. Esivanemate austamispidustustel jõid vanaaja hiinlased öökullikujulisest kannust veini.
Kui Põhja - Ameerikas ja Mehhikos elunevaid apatshe mõni tõbi tabas, püstitasid nad oma laagrisse öökulikujudega poste. Need pidid õnnetusest kõigile teada andma.
Muidugi ei ole öökullil haiguste ja surmaga midagi tegemist. Öösiti põld- ja rohuhiirtele jahti pidades toob öökull hoopis suurt kasu. Üheainsa öökulli aastaseks toiduks on umbes 1000 hiirt, kes ellu jäädes hävitaksid terve tonni viljateri.
Pioneer nr. 9 / 1968.

Emakeelepäeva tähistamise raames on Raamatukogus välja pandud vahva näitus  Ridala Põhikooli  keraamikaringi õpilaste valmistatud öökullidest.

Emakeelepäev

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Kristjan Jaak elas väga ammu. Ta sündis 216 aastat tagasi ja elas vaid 21-aastaseks. Ometi jõudis ta eesti keeles kirjutada palju ilusaid luuletusi. 
Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

"Laulja"

Nii kui vahuse jõe
mürisevad lained,
mis kalju pealta
langevad oru sisse;
nii kui taeva pikne
musta pilvede alla
hirmsasti kärgatab:
nõnda on jooksmas laulu
ilus tuline oja.
Nii kui valguse allikas
seisab austud laulja
oma vendade keske'ella.
Kärgatab pikne --
ja metsad on vait:
laulja on tõstamas
oma hääle, valamas
suusta laulukaste.
Ja tema ümber,
vait kui merekaljud,
rahvad on kuulemaies.

"Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus" - kirjutab C.R.Jakobson.

"Vilets ja abitu eesti keel pole midagi muud kui küündimatu mõtlemine: harimatus, rumalus ja tuimus", kirjutab rohkem kui sada aastat hiljem Tõnu Õnnepalu.

neljapäev, 2. märts 2017

Head lasteraamatud 2016

Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2016. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja “Head lasteraamatud”. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja 2. märtsil kell 14 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul. 

Loe rohkem siit.