Jaan Rannap: "Ma olin kohutav lugeja lapsena – igal võimalusel kadusin raamatuga ära ja siis otsiti mind taga, sest maal oli ju tööd vaja teha.
Koolimajas oli kaks suurt raamatukappi, ühes oli kooli raamatukogu, teises, see asus ka hoopis teises klassis, oli kohaliku noorsooseltsi raamatukogu.
Kui kooli raamatukogus olid mul kõik raamatud kaanest kaaneni läbi loetud, hakkasin ma midagi suuremat tahtma ja kord ma nägin, kuidas noorsooseltsi raamatukogu juhataja käis oma kapi kallal ning kuhu ta pärast kooli kantseleis võtme pani.
Selle järgi ma siis viilisin endale ka võtme ja minust sai noorsooseltsi raamatute lugeja. Ma eelistasin neist kriminaalromaane ja muud niisugust ajaviitelist kirjandust. Nobeli laureaate proovisin kah lugeda, aga panin enne lõppu ikka tagasi."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar