Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.
Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.
Eesti keele aasta tegevused ja sündmused toimuvad terve aasta, igas kuus on mõni keskne sündmus.
- Jaanuar on kirjanduse kuu
- veebruar keeletoimetamise ja selge keele kuu
- märts emakeelekuu
- aprill eesti keeleteaduse kuu
- mai terminoloogia ja oskuskeele kuu
- juuni keele staatuse ja maine kuu
- juuli on laulupeokuu
- august rahvuskaaslaste kuu
- september keeleõppe ja tõlkijate kuu
- oktooberlugemise ja mängukuu
- november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu
- detsember eestikeelse hariduse kuu
Mitmed ettevõtmised kestavad terve aasta vältel. Emakeele Selts koostöös kohalike omavalitsustega korraldab Eesti maakondades kümme keelepäeva, kus tutvustatakse eesti keele riigikeeleks kujunemist ja riigikeele rolli kõigile huvilistele. Eesti Keele Instituut valmistab ja ETV näitab uusi keelekildusid, mis tutvustavad keeletööstust ja erialasid. Rahvusringhääling käivitab intervjuude sarja tuntud inimestega, kus nad räägivad oma suhetest eesti keelega ja eesti keele olulisusest. Lisaks korraldab Rahvusringhääling kampaania, millega teadvustatakse kaunist emakeelt kõige ilusama sõna otsimisega. Saatejuhid ja ajakirjanikud kutsuvad kogu Eesti rahvast üles jagama nende jaoks kõige ilusamaid sõnu, ettevõtmine kulmineerub rahvahääletusega. EV 100 ürituste sarja jätkab „Hakkame sõnu sättima“, mis on terminitööd tutvustav, terminiloomesse kaasav ja eestikeelsete terminite olemasolu tähtsustav tegevuste sari.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar