Marie Under oli luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Luuletaja 138. sünniaastapäevaks valmis väike väljapanek raamatukogus leiduvatest raamatutest.
Loe rohkem luuletaja kohta siit ja siit või siit.
Sirelite aegu
All sirelpõõsa lillatavaid sarju
mu valge käsivars kui luige kael
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael
loond loogeldes suurt värisevat varju.
Ja silmad niiskuvad: ei julge harju
nad iluga, liig raske minu vael –
ah, piki maja violetne pael,
seal pungi puhkemas kui suuri marju.
Ja tõstan säravamat safiirkrooni,
et see end juuste kullakuhja plehiks,
ma õite rasket küllust üle pää.
Taas tunnen tuksatavat noori sooni:
on nagu mind mu õtsev veri ehiks,
ah, elada on imeliselt hää!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar